Karli looming
Elas kord Karu kellel olid lamp jalad.Ja talle meeldis hirmsasti jäneseiseid süüa.
Ükspäev püüdis ta lõunaks kinni ühe priske jänese kes hakkas teda paluma.
Palun ära söö mind ära ma aitan sind.Karu küsis kuidas sa mind aitad??
Jänes ütles,et ma aitan sul lamp jalgadest lahti saada,kui se õnnestub ,siis
teie Karud ei tohi enam kunaga meid Jäneseid süüa.Karu mõtles ja ütles olgupealegi.Siis tormas Jänes metsa ja võttis tammepuu maha ja voolis kaks
puu kinga.Kui Karu neid jalga proovis .siis tundusid need talle ebamuhavad ja
tahtis need ära võtta. Jänes ütles ei tohi muidu need kingad ei aita sind ,et sa pead
neid aasta otsa kandma. Karu aga pidi midagi sööma ja ta püüdis algul kala.Karu ise ei teadmutki, et tammepuu muutus iga veeskäiguga järjest tugevamaks.
Kuna Jänesel ei tulnud algul meelde talle seda ütelda.Juba oli pool aastat möödas ja tammepuu kingad olid juba väga tugevad ja Karu oli nendega juba harjund.
Siis käskis Jänes tal midagi muud sööma hakkata. Karu läks vaatas kas saab mesitarust mett ja ta armus meese kohe ära. Karu ei saandki aru kuidas aeg
lendas ja varsti oligi aasta läbi.Ja oli aeg kingad ära võtta aga need olid talle liiga kõvasti jalga kinni jäänd kuna jalg oli ka selle ajaga veits kasvand.Jänes lippas kohalikku poodi ja ostes sealt pudel laua-viina ja mootorsae.Karu juba ootas teda tükk aega ja lõpuks Jänes tuli siga lakku täis mootorsaag käes. Jänes ütles et siin pole enam midahi teha lõikame sul kingad lahti.Ja siis juhtus suur õnnetus Karu mimestas ära.Kui Karu üles ärkas ei saanud ta arugi et kingi enam jalas pole. Karu hakkas jalgu uurima ja mis ime lamp jalgu enam polndki. Karu ei sööndki enam Jäneseid vaid mett ja sundis ka teised Karud mett sööma.Sellest ajast peale söövadki Karud mett mitte Jäneseid. Ja üks karu on neist ilma lamp jalgateta ja ärge siis imestage ,et Karul pole lamp jalgu.
hinnake