Дневник пользователя aleks30

aleks30
63, Пылва, Эстония

02.06.2021

 Hai jahib mitme meelega                                                                           ZOOLOOGIA:Hain on himuäratavad jahimehed,aga Kuidas nad täpselt saagi asukoha välja peillivad ja talle lähemale hiilivad on olnud mõistatus.USA Lõuna-Florida ülikooli teadlased said pärast kuus aastai kestnud uuimistööd sellele jälile.Teadlased püüdsid kinni ja panid akvaariumisse uurimiseks kolme hailigi esindajad:musttipp-rifhai,vasarhai ja ammhai.Uurimustöö tulemuste põhjal võis öelda,et haid kasutasid oma tudlikke meeli keerulises kootöös jahi erinevates staadiumites.Peale selle selgus,et haide jahipidamise viis oli liigist olenemata enam-vähem ühesugune.Kauge vahemaa puhul kasutavad haid haistmismeelt.Kui nad on saagile lähemal,kasutavad nägemismeelt ja küljejoont,mis on otsekui kompimismeel.jahi viimases etapis kastavad haid saagi täpseks ründamiseks rünnandamiseks n-õ elektrilist meelt.Uurimistöö ühes osas lülitasid teadlased ühe või mitu hai meelt välja,kattes näiteks nende nina isoieeriva materjaliga,blokeerides sel moel elektrilise meele.Haid suutsid puuduva meele suures osas kompenseerida,kaastades mõnda teist meelt.

       Meelte kasutamine sõltub kasutamissest.

Kui hai peab jahti,kasutab ta keerukas koostöös kõiki oma meeli.Hail õnnestub saak kinni püüda isegi siis,kui mõni meel on välja lülitatud.

1.Haistmismeel:Pikema maa tagant orienteerub hai lõhnatajuga.Hai regitreeib isegi väga nõrga lõhna peal.                                                2.Kmpismeel:Kui saak on lähemal,registreerib hai küljejoonega,mis on lima ja tundekarvakestega süvend saagi tekitarud vibratsioone    3.Nägemine:Lühema maa tagant orienteeub hai suurte ja valgustundlike silmadega.           …


31.05.2021

Veed värvuvad veripunaseks

 Esimesena lasi jumal kõigil Egiptuse veekogudel muutuda vereks.Tänapäval team,et mõni jõgi võib võib tõesri punsse värvuse omandadaKlimatoloogid tegid kindlaks,et tol ajal kliima muutus.Kuumem ilm võis niilus kuivata ja muuta selle aeglaselt voolavaks ja mudaseks.Toiduiainwtikkas ja aeglase vooluga jões arenevad kiiresti veiikad.Seega võis kliima muutus vetikad vhama panna. Näiteks üks prkonda Pfiessteria kuuluv vatikas võib eristada punast pigmeniti.

2 NUHTLUS:MILJONID KONNAD VALLUTAVAD MAA

Järgmisena jumal Egiptusesse konnade hordid.Knnade arengut juhib teatud hormoon.Kui konnad tunnetavad,et nende veekogu ähvardab hapnikku tarbivate vetikate vohamine,võib konnakullese areng täiskasvanud konnaks toimuda kiiremini.Kui jõgede veetase oli langenud või need olid vetikaid täis,toimus ilmselt konnade ''beebibuum'',vetikatest tihkest veest põgenesid konnad maismaale ja otsisd varju ja toitu egiptlaste kodudest.

3.NUHTLUS:PUTUKAD RÜNDAVAD KÕIKI

      Kolmanda nuhtlusena saais jumal egiptllastelele ja nende loomadele sääsed.nii kirjeldab seda nutlust eestikeelne piibli tõlke versioon.



29.05.2021

        EGIPTUS NUHTLUSED OLID LOODUSNÄHTUSED                    Piiblis karistab jumal Egiptuse vaaraod,kes ei tahtnud iisraeli rahvast orjusest vabastada.Ta muudab jõed vereks,mähib maa pimedusse ja laseb sadada hiiglalikel raheteradel.Kuid kümne Egiptuse nuhtluse toinumiseks ei olnud vaja üleloomuke jõude.





29.05.2021

              TÕVESTAVAD

 Kirbulised

suurus.1-5 mm                                                                                       elupaik:elusolendid                                                                               eluiga.2-3 kuud                                                                          lemmiktoit:veri (valmikud),orgaaline laguane ja väljaheited (vastsed)                                                                                             tõrjemeetod.kibutõrje

pakuvad küüti viirustele ja mikrioobidele

 Kirbud on kogunud kuulsust ajaloo õudseima epideemia-nn musta surma-süüdlastena.See haigus võttis 14.sajandi keskel ligi poole Euroopa rahvastiku elu.Muhkkatku tekitas bakter,mida arvatavasti kandsid rottidelt edasi kirbud..Ka meie päevil võivad loomadel elutsevad kibud kanda edasi paljusid ebameldivaid haigusi.Korea ja kassikirbud levitavad muu hulgas usse,tüüfust ja mitmesugused viirusi.Kirpe jaotatakse nende peremeesloomade järgi ja neid on üle 2000 liigi.Erinevalt valitsevatest täidedest,kes elavad alati ühel liigil,joovad kirbud meeleldi…


28.05.2021

                 Mardikas sööb mööblit

vanakraamiturul ostetud mööbel on tihti peale nagu Trooja.hobune,mile varjuspääsevad sinu koju toonesepad.kui mööbliesemest pudeneb peenikest puidupulbrit,järavad mööbli-toonsepa vastsed ennast läbi mööbli.vaststest on raske lahti saada,sest nad tungivad sügavle puitu.Sõltuvalt liigist võib vastsestaadium kesta kuini 12 aastat.Sel ajal muudavad vastsed puidu siseosa pulbriks ja teevad sellesse pikad käigud.Kõige välimidt kihti putukad ei puutu ja nii on kahjustatud puitu tervest raske eristada.Mardikate olemasolu selgub alles siis,kui pudu pinnale ilmuvad nende ümmargused lennuavad.Toonesepad võivad põhjustada probleeme ka elumajade puitossades.Suursepa vastesd eelistavad järada vahelagesid ja põrandalaudu.Õnneks meeldib neile veidi niiskem keskkond,kui tänapäeva kui õhuga kodudes.

      Toonesepp ennustab õnnetust

Mitu putukaliiki tekitab heli,koputades peaga peaga vastu käigu seina.Nad teevad seda nii rütmileselt,nagu tikuks kell.Rahvapärimuse järgi loendab elada jäänud päevi või ennustab peatset surma peres.Ka nimetus toonesepp viitab surnute asupaigale ehk toonelale.

     Mardikad peavad meie jäänustel pidu

Vähesed kodud on nahanälklast sugukonda kuuluvatest muuseminäkkidest priid.Need väikesed mardikd toituvad materjalidest millega me end ümbritseme.vastsete menüüs on vaibad,riided ja mööblikangad ning mõnikord  võivad nad maiustada seisma jäänud muusikainstrumentide kallal.Nad on ka prügikoristajad,kuna eemaldavad vaipadest ja mööblist surnud putukaid,maha kukkud toitu ja isegi lõigatud varbaküüsi.Loodusmuusemides muuseuminäkke ühtaegu kardrtetakse ja hinnatakse.Teadalsed kasutavad nende putukate aplust selleks,et saada surnud loomast kiiresti läikiv skelett.Muuseuninäki karvase ja ruske vastse leidimine on aga tõsine märk,et kollektsioone a'ähvadab hävimine.

  Riidekoi suurus:6 mliiimeetrit 

                 elupaik: riidekapp

                  eluiga: 30-90 päeva

Vastsed kasvavad üles riidekapis


                   Kevad ja sügis

           Kevad ja süigis kui üleminekuaastaajad.Suve/talve piiridaatumeid.Susesüdame piiridaatumeid

1) Sügisel n suvesilmad,aga talve hambad.

2) Madis jääd teeb,Madis jääd lahutab.

3) Mihklipäev on esimene talvepüha,paastumaarjapäev on esimene suipüha.

4) Jüri on suvetooja,Mihkli talvetooja.

5) Jüri alustas,Jakup lõpetõs.

          Kevde-endeid sügise järgi

1) Kui mihklipäevaks puulehed maas,siis jüripäevaks rohi maas.

2) Kui mihklipäval puulahed maha langavat,sulda maarjapäevaks juba lumi ära.

3) Kui hani enne mardipäeva üle jõe läheb,siis on maarjapäval jõgi kinni.

4) Kui mardipäeval lumi katusel,siis jüripäeval hang aia ääres.

5) Hiline sügise,varane kevade.

6) Kui enne jüripäeva müristab,siis tuleb enne mihklipäeva lumi maha.

7) Kui kevade müristab,siis lumi tuleb lehe peale.

           ELATUSALAD JA AMETID

      ------------------------------------------------------------------------------

                   MAAVILJELUS

     Hea/halva aasta ja viljasaagi-,talve-ja kevadmärkide (ilmasiku,lindude) järgi

     Rikkaliku viljasaagi,hea aasta jms endeid

1) Kui känd seitset kübarat kannab,siis tuleb viljarikas aasta.

2) Mida paksem lumi talvel,seda pikem vili suvel.

3) Mida kõrgemad lumehanged,seda suuremad viljarõugud.

4) Kõrged lumehanged küünlakuul,siis suured viljarõugud lõikuse ajal

5) Kui tõnisepäeval nii paljugi päikes paistab,et mees näeb näeb hobuse selga hüpata,siis tulleb kena aeg.

6) Kui tõnisepäeval tuiskab,siis põllumees hõiskab.

7) Kui vastlapäeval oäike paistab,nii kaus,et jõuab hobuse ette rakenda,siis on kevade kenad ilmad.

8) Rohelised lihavõtted,rasvased jõulud.

9) Vihmased nelipühid,rasvased jõulud.

10) Kui küünlapäeval kukk juua saab,siis tuleb hea viljasaak.

11) Külm ja vilu kevde toob…


          HEADUS JA KURJUS.HEA- JA PAHATEO VASTASTIKKUS,              KÄTTEMAKS.TÄNAMATUS

     Häid inimesi on vähe.Ka halbu peab olema.Headki pole veatud.Heagi on voorusi.Igal oma nead ja vead.Kaastunnet on igaühes

1) On olemas head     kaks inimest:üks on surnud,teine   sündinud.

2) Igaühel oma head ja vead.

3) Lõigaud leib ei hakka enam kokku.[ Katkenud sõpruse kohta.]

4)Täna lepitus,homme taplus.

      Heade ja kurjade omavahelisest läbisaamsest

1) Kaks kõva kivi ei tee head jahu.

2) Ega kaks kõva kivi jahvata ilmaski häid jahu.

3) Kuri niidab kurjast kurja maha.

            Kurjus toob kurja,headus head

           Parem pisut rahuga,heaga kui palju tüliga,vihaga

1) Parem pingi all rahuga,kui pingi peal rahuta.

2) Parem lahja rahu,kui rammus tüli.

3) Tee õelale head või kaitse kadeda karja.

                  LOODUS                                                                           ----------------------------------------------------------------------------------------

        MITTEKALENDAARSED VANASÕNAD

  Öö ja päev.Valgus ja pimedus.Päike,kuu ja tähed

1) Ööl on üheksa ilma.

2) Öö ei ole kellegi sõber.

3) Ära karda pimedat,pimedal ei ole piitsa.

4) Kuu on taevalamp.

5) Kui koit hakkab,siis Koidutäht näitab.

6) Mis sa ööse ei näe,võid päeva näha.

        Vesi,tuli,kivi, maa

1) Vesi on vanem kui tuli.

2)…


   Sõnahoobid on valusamad,kui käehoobid

1) Sõna lööb,teine lõpetab.

2) Sõnahoobid on vahest valusamad,kui käehoobid.

3) Sõna on valusam,kui vita

4) Peksmise hööbid lähevad keha külge,aga sõnade peks läheb kehast läbi.

5) Nuiaga lüüakse haavu,sõnaga lüüakse luu katki.

6) Terav kirves lööb valusa haava.[ Inimesest,kel on ''valusad''sõnad]

    Ähvardamine.Ähvardamise,ja löömise,''haukumise'' ja ''hammustamise'' vahekordi

1) See koer ei kisu,kes alati haugub.

2) koee haugub seni,kuni hammustab.

     Parem sõnadega,kui kätega.Tark sõaga,rumal rusikaga.Kui sõnad ei aita,kase kätel käia

1) Parem sõna suust,kui kivi peost.

2) Targad sõdivad sõnadega,rumalad rusikatega.

3) Rumalad sunnivad rusikatega,targad sõnadega.

4) Mees sõdib sõnaga,härg sarvega.

5) Kui sõnad puuduvad,siis lase käsi käia.

6) Kui sõna ei aita,siis lase käsi käia.

7) Häbi küll joosta,aga tervisele kasulik.

8) Kuri küll põgeneda,aga hea.

     





          Kohtu tähtsus;kohus mõistab õigust jms.

1) Jumal ja kohus seisab üle kõikide.

2) Kohus on kolm päeva vanem,kui maailm.

3) Kohus ei pane kellegile kikas maja harja.

4) Ega kohus pime pole.[ Kohus näeb tõde,mõistab õigust jms.]

5) Kõrvalekaldumine ei maksa kohtu ees.

6) Kel õigus on,peks kohut saama.

      Mitmesugust kohtu kohta

1) Kus pole kaebust,seal seal pole kohut.

2) Kus ei ole kaebajat,seal ei ole ka mitte kohtumõistjat.

3) Kohutumehe ja rõiva vannutetas.

4) Kohus kurja kardab.

     Uhkus,kõrkus.Lepikkus,alandlikkus,rahuloemine

    Uhke ( ja vagura) hoiakust ja käitumisviisist

1) Uhke meel teeb inimese kõrgiks.

2) Uhke ei näe ninagi pähe.

3) Uhkel uhked viisid

4) Uhke albib hullust peast.

    Alusetuset uhkusest:uhkus käib tihti koos rumaluse,vaesuse,roppusega.Sisukas on vagur

1) Tühi uhkus - lühikese sõrme pikkus.

2) Rumal uhkus ei kõlba mitte koera saba alla.

3) Uhkus ja rumalus on vennad.






            KIRIK JA PASTOR

 1)  Papp oli see talupoja jumal ja mõisnik ta keiser.

2) Kirikumees on kohtu käsi.[= kohtuotsute täideviija]

3) Kool on kiriku jalg ja kirik maalima sammas.



← предыдущая 1 2 3 4 5 ... 221 следующая
Дневники
Дневники обновляются каждые 5 минут