Дневник пользователя siiri
Tahaks seenetundmis kursustele...kui tunneks paremini seeni,siis oleks meil talveks veel rohkem seeni keldris....
Mu südamel trellid
ja rõske on torn,
noor kotkas, mu kaaslane,
mõtlikult morn.
All vangla ees vuhinal tiivaga lööb
ja pahuralt veriseid palasid sööb...
Ta nokitseb neid,
silmitseb aknal siis mind,
vist mõistab mu tundeid
see tusane lind.
Ta kisas on kutse,
ta pilgus on piin,
kui tahaks ta öelda:
"Mis teeme me siin?"...
Aeg rutata sinna,
kus avarust näed,
kus pilvedes peidus
on lumised mäed,
kus teed pole kõrguses
kellegil muul,
kus vabana lendan,
vaid mina... ja tuul...
Las ma olla jõgi
ja sina võiks olla sild.
Iga päev möödun sust vargsi,
silmis armunud pilk.
Las ma olla meri
ja sina võiks olla maa
Laineid su rannale uhun,
nii sinuga kokku ma saan.
Las ma olla tuul
ja sina võiks olla puu.
Tuulesosin su lehtede vahel
on mu suudlus su suul.
Tihti ütleme " Ei armasta" , aga hinges jooksevad meil pisarad!
Tihti ütleme " Vihkan" , kuid ainult selleks, et ise usuksime seda!
Tihti ütleme " Hüvasti" , kuid samas lootes teda veel kord näha!
Me ütleme " Mine ära" , selleks, et inimene ei näeks meie pisaraid!
Me ütleme " MItte kunagi " , kuid teame , et seda juhtub veel!
Me ütleme " Olen sust üle saanud " , kuid kardame tunnistada oma tundeid!
Me ütleme " Olen sind unustanud " , kuid mõttet sinust on kogu aeg peas!
Me ütleme " Kustutasin ta nr. ära " , kuid mäletame seda peast!
Vahest me ei saa öelda " Armastan " , sest kardame vastust!
Me palume , et meid jäetakse üksi , kuigi tegelikult vajame kellegi tuge!
Me loodame , kuigi pole eriti mingeid võimalusi!
Me ootame , kuigi teame , et meid on juba unustatud!
me unistame teades , et seda mitte kunagi ei juhtu!
Sõprus ei küsi:Palju sa kaalud?
Oled veevalaja, kalad või kaalud?
Sõber ei küsi:Kus olid nii kaua?
Kui tuleb sõber, katad vaikselt laua.
Sõber ei küsi:Oled kaugel või ligi?
Sõber teab niigi, kui pidid-siis pidid.
Sõprus ei küsi:Kas oled mu sõber?
Ta tuleb sul karguks, kui su ihu on nõder.
Ta ei küsi:Kas olen sul ainus?
Ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem-
Ta on nagu hea vein, mida vanem seda parem!
Arm on üürike, sõprus püsiv.
Mina ta vanust iial ei küsi!
Jüri oli Mõisas, aga eemal Anne Veskis Loopis Uuno
Evet Kividega. Samal ajal kui Rein Langil oli, läks Jaan omapead Krossi sõitma, sinna põllu peale, kus Ellen Niitis. Eemalt Võsast filmis Peeter, kuidas Tõnu Karguga tuli, Kalevi Kruus käes ja jõi Hillari Kohvi. Tõnis Mäe otsas Noolis Erki Reeta Linnast. Anu läks Jaani Kirsipuud Saagima ja Mart Juuris Jüri Tamme välja, hiljem Meelis Ladus kõik riita. Kui Maarja-Liis oli Ilusaks joodud, julges ka Marju Kuudist välja tulla. Siim Kallas selle peale juurde, kui Rein hõiskas, et Otsasson. Kui Mart tuli uue Laariga, oli Lennartil Meri juba põlvini. Pidu oli täies hoos-Virge Naeris, Tõnu Kilkas ja Anu Sääris edasi-tagasi. Aga Maria tahtis, et teda Rahule jäetaks ja andis Henrile Laksu vastu pead. Heiti Hääletas Mardi poole Sallu, sest Heli oli Läätsed ära kaotanud. Kaie aga Kõrbes unistas, et oleks Peetriga Oja ääres...
kes on soovi?
Kui mind ükskord enam ei ole. Kui mind ükskord enam ei tule, ei näe sa mu nime ekraanil, ei kuule mu häält sulle vastamas, kui valid mu numbri.. Kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud ja silmad mis seal vastu vaatavad on kauged ja võõrad.. Kui hüüad mu nime ja sellele ei reageeri keegi.. Kui püüad meenutada möödunud tutvust, inimest kellele sa olid nii tähtis.. Nii vajalik.. Nii kallis.. Kui tunned hinges igatsust ja tühjust ise nüüd.. Siis tea, et mind siin enam pole, olen läinud siit kaugele ära. Kuhugi kus pole enam seda valu. Pole igatsust, sest sina ei tule sinna niipea järele. Kuhugi kus on palju minusuguseid, kes taga nutavad sinusuguseid.. Olen läinud.. Olen läinud lihtsalt ÄRA !!!