Дневники

Väga hässti mäletas isa ja tuletas sageli meellde oma pataljoni ülemat 17.1898 Valgamaal Sangastes sündunud major Friedrich Kurge,kesmäärti kapten W.Mütheli asemele.F:.Kure adjutantideks olid saksalne Frirdrich Weber, kellest hiljaem sai A.Rebase adjutant ja eestlane Olaf Tammark.Juulis 1941.määrati F,Kurg Tartu linna komandiks ja metsavendade üldjuhiks vabastatud Eesti aladel.F.Kurg langes metsavendade salgajuhuna Eesti pinnal NKVD haarangul oma kodutalu juures Sangastes 31.juulil 1945 kirjanik Uno Laht'i poolt juhitud NKVD haaragul ( andmed pärinevad 8.septembrisi 1998 kolonelleitnant Harri Rendilt ja raamatust ''Eesti diviisi strukuur ja ohvitseride koosseis II maailmasõjas'').II pataljoni koosseisu kuulus kokku 10 kompaniid ( 5.-15.komapanid).VIII raskekuupilduja kompanii ülemaks oli kuni haavatasaamiseni 4.märtil 1944 ( koos R::A:Bruusiga) kspten Johannes Volmer ja alates 4.märtsist 1944 leitnant Helmut Rõõmussaar,kes suri Kanadas 1992.aastsl.Kahjuks ei ole mul õnnetunud välja elgitada,missuguses rühma isa teenis,kes oli tema rühmaülem,kes olid tema rühmakaalased.Ka ei ole mul teada,kellel neist õnnesus lahingui ellu jääda,kes jõudis ära oodata Eesti taasisesisvumise.

29.veebruaril 1944 langes Riigikülas 21.aprillil 1908 sündinud 46.rügrmendi II pataljone ülem kapten Udo Parret,keda asendas kuni haavatsaamiseni  4..maril 1944 Venemaal Berdjanikis 1.veebruaril 1916 sündnd kapten Rudolf-Alfred Bruus,kes elab praegu Tallinnas Põhjsa linnaosas.R.-A. Bruus oli mees,kes oma võitljatga likvideeris venalaste sillapea Riigiküla juures.On väga tõenäoline,et isa sai II pataljonis teenida koos R:-A.Bruusiga vaid kolm päeva.Pärast haavatasaamist asendati kapen R.-A.Bruus sakalsest SS-kapten Werner Mütheliga,kes teenis selllel ametikohal lüikest aega,sest ''ta ei olevat pataljoni juhtimisega hakkama saanud''.

Samal ajal kui Saka sõjaväemundris salasooviks ol eesti väeükuste loomine ja Eesti ieseivuse taastamine,said Sakalsed 1944.aasta aprillis kätte Eesti SS -Brgadenfüüer Franz Augberger ,paikne 22.veebrurarit 1944 alates täies kooseisus Narva rindelõigus.F.Augsbergeri käsundusohvitserideks olid isa teenimise ajal selles väekoondises eetlased nooremleitnant Harri Ring nng nooremletnantdid Evald Sumer ja Ernst Baumann.1944.aasta suvel loodi lisaks 45.ja 46.rügrmendile  47.rügement,kus 2.pataljoni ülemaks oii tollajal ei keegi muu,ui legedaarne major Alfons Rebane,kes tõsi küll 1944.aasta juunis määrati tügemendiülemaks.Tegelikult sai temat ikkagi 47.rügemendi II pataljoni ülem.Hilsem tammeletega Rüütliristi kavaler ,kes veritses lahingutea Narva all toetas oma meestega ka 46.rügemendi tegevust.Juuli lõpus ,siis kui venelased suurpealetungile asusid,teenis 20.diviisis 15 000 meest.Isa teenimse ajal 46.rügemendis oli eelle ülemaks 12.aprillil 1897 Kuressares sündnud kolonel Juhan Tuuling,kes teenis sellel ametikohal  kuni 26..agustini 1944,mil ta viidi üle korpuse staapi.Samal kuupeval määrati 46.rügemendi ülemaks 24.juunil 1908 Valgas südinud major Alfos Rebane.Narva rndel ppikanes 46.rügement Riigiküla piirkonnast kuni Soome laheni.Kolone. J.Tuuling suri 23.oktooril 1946.Kopehagenis südamerabanusse.

Ees seisid mitte üknes Saksamaa ja Venemaa,vaid ka kogu Euroopa ja meie väikese  riiigi jaoks saatuslikud lahingud Eestiaa pinnal.Kas sai eesti mees oma vabaduse  ja kodu kaiisel ükskõikseks jääda?Oli neid,,kes nägid Eetit Nõuogude Liitu kuuluvana.Eestalste enamuse sooviks oli ags iseseivsva Eesti Vabariigi taastamine.Ei ole kahtlust selles,et 1944.aasta suvel peeti Narva rindel maha Eesti teine vabadussõda.Vabadusvõitulst toetamas taanlased,norralaed,rootslased,holladlased,belglaed,sakslased.6..veebruaril  1944 vii Eesti Omavalitsuse sundmobiisstioon Saksa sõjaväkke ka meie perekonnpea.Millegipärat usun,et  kui isa suutis ennest punaarmee moblisatsiooni varjata ,suutnuks seda ka saslaste puhul.Et Eestil oma relvajõud puudusid,siis nägi tõenäoleselt ka tema paljude seas idast lähenevale surmale vastupanu ostamiesks aisa võimalusena ühist rinnet rinnet sakslaste  ja vabatahtlikega teiset lääneriikidest.Pärast isa mobiliseerimist kolisime koos ema ja õega Kärust Arukülla vanaisa juurde ,kuhu vanaisa oli sõja jalust koonadanud ka teisi lapsi ja lapselapsi."28.veebruarll 1944 jõudisid Jõhvi lahingu karastuud Alfons Rebase patajoni mehed,kellest loodeti formeerida lahingute käigus eesti rügement.Toila metsalaagrisse aabusid peale A.Rebase ka major Georg-Aleksaneder Soodeni ja .H.Ellrami pataljonid..Minu isal tuli Saksa sõjaväes teenida alates 1..märtsist kuni 30.septembririi 1944.Enne rndele saatmist oli ta Harjumaal Raasiku mõias allohviterride koolis väljaõppel.20.Eesti vabatahtlike SS-diviisi 46.rügemendi 2 pataljoni VIII rakekuuliplduja kompanii koosseisu viidi isa üle 26.aprillil 1944.

Mõlema sõdiva riigi armee isikkoosseis vajas pdevat täendamist.1944.aasta alguses andis saksa väejuhatus väegrupi ''Nord''käsutusse mitmeid lisaväeükususi.Teiste seas III germaani SS soomuskorpuse koos divsiisi ''Nordland''.Hitler asendas ''Nordi''ülemkuhataja Kühclerii kindral Modeliga.Seejärel kindralte Lindemamanni Schönreri,Steineri,Graselga.Rinde peatamine Narva jõlel tähendas sakslastele ülimalt palju..Veelgi enam oli sellel kaalu meie rahva edasise saatuse kujunemsel.

KÜÜDITAMISE PÕHJUS-ISA TEENISUS SAKS SÕJÄES

Saksamaa välksöja plaan Nõukogude Liidu nurjus täielihult.Juba 1943.aasta hilisuvel andis Saksa väegrupp ''Nord'' 18.armeele korralduse olla valmis taandumiseks.Ilmselt just oma vägede taandumisr kindlusamseks alustas Saksamaa 1943.aastal eesti meeste mobiseerimist oma armesse.Paljud eesti juhtivad tegalased sooviid tollal Eesti Leegioni moodustamist,rahuslku vastupanu juhid soovitasid meestel aga põgeneda Soome,kus eesstlastest moodustati hiljem omaette jalaväerügement JR 200.1944.aastal sundis punaarmee vastase väekooised taanuduma väga laial rindel lääne poole.Punaarmee ülekaal oma vastase üle oli ülibõimas.Eesti suunas asus rünnaule viis armeed:2.löögiarmee,8.,54,.59.,, ja 67.armee.Venelaste eesmärgiks oli Leningradi-Volhovi rindel tegutsenud sakaa vägeda ümberpiiramine ja nende hävitamine..Sellele pidi järgnema Narva,Pihkva ja kogu Eesti vallutanmine ,meie kodu taasokupeerimine,milleks andssid Teheraranis NSV Liidu juhtidele vabad käed F:D.Roosvelt ja W.Churchill.

Probudim se, protezem se, ustajem iz kreveta, odem do wc-a (da 'prostite) da se istovarim. Vracam se, palim racunar i brze bolje na karike. Zurim da se ulogujem k'o da me tamo ceka cup zlata. Ne, nisam seksualno uzbudjena, pa da moram (dok vam ovo pisem) da po tastaturi kuckam jednom rukom. 

Jos nogom nisam krocila u njima, ali ono sto vidim kroz kljucaonicu tih trulih vrata novih karika nimalo mi se ne dopada. Budi u meni strah, hvata me jeza i hladnoca. Nesto u meni govori da se okrenem i odem, ali ja ne mogu otic. Jednom rukom se 'vatam za glavu drugom za otkucaje srca. U panici trazim gde se sta nalazi. Razgoropadila se moja radoznalost da bude jaca od straha. Na nevidjeno osetim kako mi se pomera crce u grudima. 

Ne znam kako se osecaju ostali karikasi/ce na novim karikama, ali bez starih, dobrih karika, samo ja znam kako mi je. Ne mogu ih vratiti nikakvom sudckom presudom, niti mogu pruziti utehu onima koji za njima pate.

Razmisljam, kako je to bio lep sajt! Sajt ljuckosti, dusevnog mira, spokoja. Gasenjem starih karika, k'o da se otkinuo dio mene same. Ipak su one oplemenjivale prostor dajuci mu jedan sjaj, ponekad iluziju lepote, govoreci o ljubavi na najnestvarnije nacine i zblizavao nas. Toliko su te karike krepile moju dusu, da ni sva Bogougodnost pri poseti Bogomolja koje se uvlace u vidu miomirisa tamjana i vostanih sveca ne mogu da mu pariraju.

Osecam da mi srce krvari. Jesam li ja…

Minu kõige suurem nõrkus on see, et näen alati kõigis head, ega usu inimestest halba... aga nagu elu on näidanud, siis kahjuks nii see siiski pole... Ülitundliku inimesena võtan kõike liiga isiklikult ja kohe enda murena... tegelikult mõnikord peaks olema pisut ükskõikne ja hoolima rohkem endast. Hoidke ennast ja oma elu! /k.v/

Minu kõige suurem nõrkus on see, et näen alati kõigis head, ega usu inimestest halba... aga nagu elu on näidanud, siis kahjuks nii see siiski pole... Ülitundliku inimesena võtan kõike liiga isiklikult ja kohe enda murena... tegelikult mõnikord peaks olema pisut ükskõikne ja hoolima rohkem endast. Hoidke ennast ja oma elu! /k.v/

See väike väljasöit oli ammu planeeritud,aga seda ilma me kyll ei tellinud.Kogu päeva kallas,kuid olime soojas saalis,kus esitati lambavillast vooditarbeid! 

Peale selle esitust saime linna loa nö. Saime köik ostud tehtud ning bussi kodu poole! 

Aga veidi enne koju jöudmist ytles buss yles,vot siis tänapäeva tehnikat,köik ju elektrilised,meile tulid abikaasad järele,kuid paljud jäid teeäärde teist bussi ootama!

Selline oli seekordne löbus shoppamine!