...Kahekümnendatel aastatel oli see hävituslennukeil
27-32%,luurelennukeil 30-35%,pommitajail ja tsviillennukeil
35-30%.Ka nüüdisajal kõigub kasutegur peamiselt 30-50%
piires,ulatudes vaid mõningate hiidlennukite Ty -144;CSA jt) juures
kuni 60%-ni.Seejuures on tugevama konstruktsiooni ja võimsama
mootori puhul kaaluline kasutegur väiksem.Lennuki ehituse arengus
on sobivalt kerge ja tugeva materjali leidmine olnu alati tähtis
probleem.Aastakümneid teenis lendureid ausalt puit.Kuid juba
kahekümndael aasatel tekkis vajadus niisama kerge,kuid tugevama ja
ilmastikukindalama asendaja järele.Puit teatavasti kõduneb,niiskub
ja kooldub,võib minna liimist lahti,pole ühtalste omadustega ja
nõuab alai hoolkat kontrollimist.Pealegi on tema töötlemine väga
raskelt kohaldatav massitootmisele.Seevastu on metall märksa
vastupudavam niiskusele,tema omadused suurte koguste piirides
peaaegu ühtlased,liimimist võib asendada nii keevitamise kui ka
neetimisega..Metalldeetailid võib valmistada universaalsed nii,et
nad sobivad ühtmoodi ükskõik milisele sama marki lennukile.Seega on
matallist lennukid sobivad massiliseks tootmiseks.Esialgu kasutati
lennukiehituses matalli peamiselt mitmesuguste puitdetailide
ühendussõlmede valmistamiseks.Selleks sobis küllaki hästi
kvaliteetne teras.Kogu lennuki valmistamine terasest polnud aga
mõeldav,ses ta oleks tulnud liiga raske.Lennukiehituses põhjustas
pöörde alummiiniumsulamite kasutuselevõtt.Tugev ja seejuures
ahvatlevalt kerge duralumiinium võitis kiirsti üldise
poolehoiu.Esimeste täismeetallist lennukite tootmisst alustai juba
1922.aastal Saksamaal ja Nõukogude Liidus.Kaasajal on lennukid
valdavas enemuses metalliist konstriktsiooniga,kusjuures 80-90%
kere ja tiiva massist koosneb alumiiniumisulamitest.Metalli
kasutamine soodustas kisaks mitmetel muudele eeliste biplaanidest
loobumist,sest ta võimaldas hõlpsamini ehiada vajaliku tugevusega
vabalt kandvaid konsooltiibu,mille kasutamisel kõik monoplaani
eelsed maksvusele pääsesid.Vaatamata sellele,et metall-lennukite
detaile hakatati valmistama mehhaniseeritult,suure seeriatena,jäi
käsiöö osatähtsus lennukiehiuses küllalatki suureks.Kõige raskemaks
osutus kästööst loobumine koostamis-ja montaažitöödel,mille maht
lennukiehituses ulatub kuni 70%-ni.Miimesugused neetimised ja
poltidega ühendamised tuleb tavaliselt sooritada raskselt
juurdepääsetavates,kitastes, ja halvasti valgutaud paikades lennuki
sisemuseskus suuri mehhanilisi seadmeid pole võimalik
rakendada.Seetõttu tõi lennukite tootminse laiendamine endaga kaasa
ka töölliste arvu suuenemise.Näiteks ksvas Teise maailmasõja
aastail tööliste arv lääneriikide lennukitööstuses
15-kordselt.
Pašlaik nav neviena komentāra
Atstāj komentāru, un uzsāc diskusiju!