Päevakohane...
67, Tallinn, Eesti

Vahel hea on ära minna
ja teada,et lõppenud mõtetu tee,
ainus vaev,süda jäänud veel sinna
ja valu teeb haiget saand meel.
Kui palju peab enesest andma,
et leida üks õilis hing,
kui palju peab üksinda kandma,
kuni sulguks rõõmude ring.
Ei tee mulle valu,et läksin,
valus hoopis unistuste lõng,
need täitumata jäid me teele,
kaasas tuleviku lootuse hõng.

32 näyttökertaa
 
Kommentit

Ei ole kommentteja vielä.
Jätä kommenttisi, aloita keskustelu!

Blogi
Blogit päivitetään joka 5 minuutti