Otsekui vihm varjab tähed,
otsekui sügissüda peidab mäed,
otsekui pileved looritavad taevasina,
sedasi varjab elu kurvad sündmused minu ees sinu särav palge.
Aga kui ma võin hoida pimeduses kinni sinu käest,on sellest küllalt,sest siis ma tean,
et ma võin küll komistada oma teedel.
kuis sina ei lase mul kukkuda.

Severim! 1