LENNUKITE VÕIDUKÄIK:Esimesele maailmasõjale järgnenud
aastail elas lennundus üle kiire tehilise arengu.Teaduslikele
uurimistele,praktilistele katsetustele ja muidugi ka sõjaaja
kogemustele rajatud uuendused ilmusid lennundusse üksteise
võidu.Paljude uuenduste rakendamine pani aluse ka uute
lennukimarikide ja -tüüpide sünnile.Mittetäielikel andmeil loodi
maailmas 18 aasta jooksul 1915-1932) umbes 2000 uut
lennukimaki,sealhulgas 1300 biplaani.Kõige paremini iseloomustab
lennunduse progressi lennukiiruse kasv.Kahe maalimasõja vahelisel
perioodil täheldati kolme hüppelise iseloomuga lennukiiruse
suurenemise etappi.Esimene järsk lennukiiruse tõus langeb aastausse
1925-1927,millal mootoriehiuses saavutati märgatav nihe erimassi
vähenemise suunas väätusteni 1,2 -0,7 kg ühe hobujõu kohta.Erimassi
vähendamine võimaldas aga lennukit raskemaks muutmata kasutada
suurema võimsusega mootoreid.Tänu suuemale võimsusele tõsteti mõne
aastaga lennukiirus 180 kilomeetrilt 250 . . .280 kilomeetrini
tunnus.Mootorite erimassi vähendamist võimaldas eeskätt julge
pöörete arvu suuredamine kohati kuni poole võrra.Endise 1400 . .
.1700 pöörde asemel minutis hkati kasutama mootoreid pöörete arvuga
üle 2400 p min.Järgmise hüppelise lennukiiuse kasvu aastail
1934-1935 põhjustas lennukit serodünaailse kuju täiustamie.Nimelt
avastati,et kiirusel üle 300 km tunnis muutusid paljud varem
tähtsusetueks peetud detaiid tõsiseks õhutakistus allikaks.Seetõttu
osuttus lennukite aerofünaamiline viimistlemine erakordselt
kasulikuks.Klaadkiplitega suletavad kabiinid,vooludajaega kaetud
ühenduskohad,rõngaskapotid,jahutusradiaatorite
tunnelvoolundajad,sissetõmmatav telik,peitpeadega needid,laimelise
pinnakatte asendamine siedaga ja paljud muud tenilised ja
aerodünaamilised täiustused vähendsid lennuki õhutakistust 2-3
korda,mis omasodu võimaldas suurendada lnnukiirust kuni 450 km
tunnis.Kolmandat,Teise maallmasõja eelõhtul alanud lennukiiruse
märgatavat suurendamst saab seostada jällegi mootorite erimassi
vähehedamisega.Eeskätt tänu efektiivsetele töökindlatele puhuritele
ehk eellaadimiskomprssoeritele suudeti mootoritel vähendada
erimassi alla 1 kg hj.See järjekordne uuendus mootorite juures
tõstis lennukiiruse piiid ka seeialennukitel 500 . . .600 km
tunnis.Paraku olid edasised mootori eimassi vähendaise võimalused
sellega ka põhiliselt ammendatud.Teisalt jõuti sõjaeelseil aastail
ka lennuki välisluju arendamisel täiuslikele üsna
lähedale,sest juba 70% õhutakistusest oil oma olemuselt vältimatu
hõõrdetakistus ja ainult 30% sõltus veel lennuki kujust.Üksmeelselt
lennuki üheks kõige tähtsamaks omaduseks tunnistatud lennukiirusele
toodi noil aastail ohvriks mitmeid teisejärulisemaid
omadusi,sealhulgas osaliselt koguni lennuki manöövedusvõime.Teise
maailmasõja eelõhtul loobuti peaaegu täielikult
biplaanidest,eelistades märksa kiiremaid monaplaane.Pariisi
lennundusnäitusel 1939.aastal oli väljapanekute hulgas 90%
monoplaane ja ainult 10% biplaane.Oma osa selles ühepinnaliste
kennuikite eelistamises mängisid kahtlemata ka Hispaania kodusõja
karid kogemused.Kõrvuti lennukiiruse suurendamisega tõsteti
sõjalennukeil ka nende viggstustaluvust ja kaitseomadusi.Lennukite
istmed varustati soomustaud seljatoega ja bnsiinipaagid kummist
protektoriga,mis suutis väiksemad kuuliaugud küllaltki hästi
sulgeda.Parandati ka sihikute täpsust,tõsteti pardarelvde
laskekiirust ja suurendati nende kaliibrit.Ründelennukeil võeti
meeskonda ,hambuni''relvastud pardalaskur,hävituslennukid hakkasid
tööle paarides,kus juhtitava lenduri ülesandeks jäi oma juhi
seljataguse kaitsmine.Pidevalt suurendati radiofitseeritud
lennukite arvu.Lennukite lennuomaduste parandamine ja nende ehituse
täiustamisega kaasnes alati ka arvukate probleemide lahendamine
konstruktoritöös.Lennuki konstruktsiooni täiuslikkust iseloomusab
teatud määral nn.kaaluline kasutegur -kasuliku
koormuse,kütus,meeskond,veos ja relvastus) ja lennuki stardimassi
suhe.
Nuk ka ende komente.
Lini komentin tuaj, filloni diskutimin!