Дневник пользователя Gabriel

Inimvormiga maale elama asusin ma,
Enam välja sellest kestast ei saa,
Siin sees piinlema ma pean.

Päev päeva haaval vanemaks see saab,
Tundub et siit seest välja ma enam ei saa,
Koos selle kestaga närbun ka ma...

Vennad...
Kas mind te reetsite?
Mind sureliku kehasse jätsite...

Kes jultub mu nime mainida,
Mu legende salgata,
Mu igavest rahu häirida!!!

Surelikud,
Päevavargad,
Lihakäntsakad!!!

Patustajad uksed kinni barrikeerige...
Oma pere ära peitke...

Sest tulemas olen ma...

Minus kahtlejatel keeled suust välja rebin,
...Nende endi lastele need sisse söödan.

Ja kui tuleb üks pisar, üks piiks...
- Kõik kompostiks muudan.