Värske abielupaar väljub kirikust. Naine ütleb
liigutatult mehele: "Oo, kallim, kuidas ma
ootan tänast õhtut!''
"Mina
sammuti'' vastab mees," vaevalt suudan ära
oodata!''
"Kas sinu kingad siis
ka pigistavad?'' imestab naine.
1. Enne pulmi
Mees: Hurraa! Lõpuks
ometi! Ei jõudnud ära oodata!
Naine:
Äkki lähen ära?
Mees: Ei, ei ära
isegi mõtle sellele!
Naine: Kas sa
ikka armastad mind?
Mees:
Loomulikult!
Naine: Kas sa mind
kunagi petad?
Mees: Ei! Kuidas see
sulle üldse pähe tuli?
Naine: Kas sa
suudled mind?
Mees: Ikka ja pidevalt!
Naine: Kas sa peksad mind?
Mees: Mitte mingil juhul!
Naine:
Saan ma sind uskuda?
Pärast pulmi loe
alt üles
Kallis,kas kõik on ehtne?
Su pilk,Su naeratus.
Kallis,kas kõik on aus?
Su truudus,usaldus.
Kallis,kas kõik on ilmsi?
Su sõnad,suudlused.
Kallis,kas kõik on kestev?
Su tunded,ARMASTUS..
Se küsimus painab enamus inimesi (ma arvan nii vähemalt)
Mis on saanud sellest,
väiksest armsast
tüdrukust..
Kes naeris alati
Kes ei olnud kuri,
Kes ei olnud paha,
Kes ei olnud kurb,
Kes ei olnud vihane,
Kes ei tenud välja,
Kurjuses selles julmas
mailmas.
Mis on saanud temast
Mis on saanud selles väiksest
armsast tüdrukust
Kes naeris alati
Kelle silmad särasid
Kelle naeratus vallutas mailma
Kelle silmis polnud kurjust
Seal valitses vaid piiramutu headus
Mis on saanud temast?
Mis on saanus selle väiksest
armsast tüdrukust
Kes hoolis alati teistes,
Kes aitas alati neid,
Kes muretses teiste pärast,
Kes mõtles alati neile,
Kes mõtles alati neile,
jättes enda tahaplaanile
Mis on saanud temast?
Mis on saanud selles väiksest
armsast tüdrukust
Kes keksid nõnda kergelt,
Mööda põlde,
Mööda metsa,
Mööda tänavaid,
Kellel polnud muresi,
Kes tundis elust rõõmu,
Kes oli nõnda armas,
Nõnda jõuetu ja habelik..
Kes nägi ka kõige halvemaid asjas
Selgust ja kindlat lahendust,..
Kellest õhkus südamilikkust
Ja heatahtlikkust
Mis kül saanud temast
Se armas väike tüdruk
Kasvas suureks
Nägi mailmas julmust,
Teiste ükskõiksust
Ja piiramatut ülbust
Ta taipas et teda
Vaid ärakasutatakse
Ja temaga vaid
Kasupärast suheldakse.
ärakasutati
Ma valetasin sulle. Jah ma tean, et tegin vea. Kuid vale oli vaid armastusest, mida sinu vastu tundsin. Sa pilkasid mind kõigi ees. Sa arvasid, et võid mulle öelda ükskõik mida. Sa tegid mulle haiget, tegid. Kuid siiski ma armastasin sind. Ma piinlesin valus iga hetk, kui ütlesid et ma ei puudutaks sind. Me rääkisime, kuid mitte pikalt. Sa arvasid, et on parem asjale lõpp teha, kuna oleme liiga erinevad. Ma olin nõus, kuid sisimas karjusin valust. See oli piin, olla sinu läheduses, mitte sind kallistamata. Ma olin nõus, kuna sina tahtsid nii, ma tegin seda sinu jaoks. Mu põskedel voolasid pisarad, kuid sind need ei kõigutanud. Sa teadsid, mida tahad. Varjasin kõigi eest oma valu ja teesklesin, et mulle ei tee haiget see mida minu südamega teed. Sa olid minu esimene armastus. Sa mängisid minuga, nagu nukuga. Arvasid, et võid mu ära visata, millal ise soovid. Igal õhtul jäin nuttes magama, lootes, et homme on parem. Kuid ei. Tundus, et see ei lõppe iial. See oleks nagu uni millest ma mitte kunagi ei ärka. Kuid ajapikku, mõeldes su tegudele, tunded jahtusid. Sa muutusid mulle võõraks, kuid mu südames olid veel haavad kinni kasvamata. Siis tulid sina.
Mida tulevik toob? Kas mulle on seal kohta? Milline on õige tee? Võta mind sellisena nagu ma olen, püüa mind mõista, kui teen vigu. Seni kuni oled mu kõrval ei karda ma midagi. Pimedusest paistab valgus läbi külma öö. Leiame tee. Üheskoos saame hakkama. Iga sammuga muutume lähedasemaks. Kui tahame ellu jääda ei tohi lasta unistustel surra! :)