Ma tulen selleks,et näha Sind,et tunda Su embust ja hellust,
ning Sinu silmi,mis vaatavad mind otsima tõde ja selgust.
Ma olen selleks,et hoida Sind,et kuulda Su südame tukseid,
ning kui ma lahkun toob tagasi mind
Sinu juurde Su hääletu kutse.
Ära küsi sest kõike Sa tead,ära küsi on vaikida hea.
Las jäädagi tummaks siis huuled,süda kõike nii aimab ja kuuleb.
Ma lahkun selleks,et tulla võiks taas,ootus piinavalt
valus ja magus.
Ma tean kui embusse viskuda saan,
seal haihtub kõik mure ja valu...
Kruus musta kohvi minu laual
ja mõte oma rada käib
nii vaatan läbi klaasi kaua
kui mõttetu see maailm näib
*
Ma ootan uue päeva algust
mil sündsamana tunnen end
näen vaimusilmas helevalgust
ja tean et seal on minu lend
*
Nii ületan ma pikad aastad
ja igavikku noorus kaob
kuid vaimu ajakulg ei laasta
mu hing veel punaöises aos
*
Ehk siiski on sel veidi mõtet
et maises elus ringi luusin
ei pelga ühtki eluvõtet
ja…
Mõnel hommikul väsinult küsid,
kas tasubki paotada ust,
kas naeratus siis ka veel püsib
kui taevas on rusuvalt must.
Kogu elu kui lõputu äri
tulles laostunult teadmata kust.
Väljas tänaval ükskõiksus kajab,
tasa esikus avaneb uks.
Keegi siiski naeratust vajab,
kuid ta jääbki ehk tundmatuks...
Ükskõik, kui palju sa ei tuleks-ma ei suuda!
Kui mind miljon korda nutma paned-ma ei või!
Ükskõik, kui palju kordan, et ma tegelikult tahaks,
minnes jätsid maha valu, mille endal sisse sõin!
Ükski lubadus ei korva tõde,
ükski tõde pole enam tähtis.
Ei,ma sinu ees ei tunne süüd,
mu sõnad pole viha-
kas tead,
sa naeratuse minu ellu tõid,
mis sulle kinkisin-
see kõik jäi sinust maha!
Lennata vabana kui lind,
keset sinist taevalaotust.
Püüda sinu jaoks kõik tähed,
ja soovida neile oma südamesoove.
Tuua taevast sulle kuu ja päikese,
et need valgustaksid su öid ja päevi.
Teha su meel nii õnnelikuks,
et mul oleks rõõm su õnne näha.
Lausuda sulle kõige kaunimad sõnad,
mis toovad pisarad põskedele.
Näha sind õnnest säramas,
oleks mu suurim soov.
Olla su värviline liblikas,
su vihmases ja uduses päevas.
Peletada eemale kõik halva ja kurja,
tuua su ellu vaid uusi rõõme.
Olla su kõrva igavesti,
olla sulle toeks nii halvas kui ka heas.
Mu tunded on sügaval peidus,
mu mõtteid keegi ei tea.
Mu muresid keegi ei tunne,
mu valusid keegi ei näe.
Mu süda on soojusest tulvil,
mu hing on habras kui lill.
Mu kirg on suurem kui tuli,
mu sisse ent keegi ei näe.
Mu tunded on sügaval peidus,
mu mõistus püüab varjata neid.
Kuid petan vaid end....
Mu silmades on kurbus,
mida keegi ei näe.
Mu hinges on üksildus,
mida keegi ei tea.
Mu huultel on soovid,
mida keegi ei kuule.
Mu südames on haavad,
millest keegi ei hooli.