Дневник пользователя allu85

Nii raske on öelda inimesele, kes sulle meeldib, et armastad teda,
nii raske on varjata tema eest seda.
Inimene keda armastad see su mõtteid loeb
ja külmadel õhtutel su kaissu poeb.
Ta teab juba ammu mida sa tahad talle öelda,
piisab hetkest ja ühest pilgust teise silmadesse ja juba mõistabki seda.
"Sa armastad mind." jõuab ta öelda, kui punastad ja suunad maha pilgu, et varjata seda.

Vaadates õhtul linnatulesid,
loodan, et seekord sa tuleksid.
Varem tulid sageli, kuid nüüd - haruharva,  
Masendav - justkui silitaks keegi mind vastu karva.
Mu elul puudub visioon,  
tunnete väljendamiseks inspiratsioon.
Ka aega enam ei ole
vahest ilm on külm - kole
Siis haaran pastaka või sule
ja kirjutan:"Miks sa küll ei tule?"