Olid inimene , kellele sain loota , keda sain usalda , kuid sa purustasid kõik mu sees , nii lootused kui ka usaldused , nüüd oled sa vaid 1 ilus mälestus , mälestus , mis ei kustu eal .

Nii lihtsalt juhtus see
ma lootsin,et mind ootad veel,
kuid saatus valis teise tee
ma otsin seni vastuseid,
MIKS üldse püüan leida neid ma veel?

Ma täna pole see kes eile,
Ja homme enam see kes täna.
Ma pole oluline teile,
Vaid püüan näida lihtsalt kena
Ma pole liialt sinisilmne,
......liialt nukravõitu.
Tegelikult on ju ilmne,
Et olen tuul. Ja naudin sõitu....

Elus käidud on radasid kauneid,
igast käänakust lugusid lauldud.
Joostud maha on miilides valusid,
...iseennast niimoodi leitud!

Igal hommikul- päiksega ärgates,
olen uuestisünni hetkes.
Igal õhtu, valguse lõppedes-
olen Sinuga- ...kuigi sa ei usu!

Olen ALATI olnud olemas,
olin ennem...ja olen ka praegu!
Ära hoia must kõvasti kinni-
ma TULEN siis, kui sa enam ei kutsu!

Loojuva päikese hõõguvas kumas
taevas nii sinises juukseid punab
Taevaneiu kiharad pikad
laiali laotab neid, ise kilkab:

Vaata kui kaunid need
taevakummil sel sinisel
Päike neid omatahtsi värvib
mina neid patsidest lahti palmin

Pilved pikad ja kiudjad on juusteks
õhtul vaiksel vaid liigutab tuul neid
Sasib õrnalt ja pillutab sinitaeva
pilveneiu nendega rohkem ei näegi vaeva

Pimedus saabub nüüd õhtuti ruttu
taevapreiligi päikseta läheb tuttu
Pea paneb pilvele pehmele
juuksed tekina laotab peale endale.

Sõnad on vakka, vaid silmitsen Sind,
ma vaatan ja kuulatan,
me kohal lendamas sinilind,
ka temagi vaikib ja kuulatab.

Tunded kirglikult laulavad minus
ja sõnad on vakka, ent süda on soe,
sedagi näha võid, kui mu silmisse piilud,
et leegitsevad tunded ja sõnad ei loe...

Tahaks su kõrvale pikali heita,
maailma eest kahekesi ära meid peita.
Olla vaikuses, vestelda silmsidemes,
lihtsalt hoida, hoida sind mõtete sees..

Kui vaid teaksin, mis tõeliselt lausuda tahan,
tuleb mõte, kuid sellegi vaikin ma maha.
Tunne kõige tähtsam on raskeim lausuda,
sõnad tühised kui kahandaksid tunnet suuremat..