Blogs

Et nutta -
peab olema keegi kellega jagada
oma pisaraid.
Et naerda-
peab olema keegi kellega koos
rõõmu tunda.
Et saada lahti valust-
peab olema keegi, kes aitaks
seda eemale tõrjuda.
Et olla õnnelik-
peab olema sõber,kellele võid
alati loota!
kaunist sõbrapäeva!!!

Igasse õide
on peidetud päike,
mis täidab su soove
ja käike.
Igas õies
on naeratus peidus,
igas õies
mu õnnesoov leidub!
Palju ,palju õnne!!!

Kevadel on jalas rohelised sukkad,
Linalaksed on tal vallatud tukad.
Kleidike on tal päikesekullane,
näpuke on tal natuke mullane.
Peas tal taevasinine kaabu -
kevad meile uhiuuena saabub

Elu on ootus ja elu on võitlus,
elus on armastus, õigus ja valskus,
valima ise pead omale tee,
õiget, kuid raske on leida me ees....

Ema & isa ...

Kes viib mind sängi süles?
Kes äratab mind üles?

Kes suudleb minu põske
kui põsk on nutust rõske?

Kes parandab mu kleidi
kui kleit on katki veidi?

Kes hakab kinnast kuduma,
kui kõik on läinud tudu?

Ei keegi mu kui tema,
mu memmeke, mu ema.
Ise noppisin ma lilled,
ise panin vaasi vee.
Öeldes tervitusesõnu
kinkisin need emale.

Aga äkki ema silmist
veeres pisar pärlina!
"Miks sa nutad emakene?",
murelikult hüüdsin ma.

Pühkis silmast pisara ja
kallistades ütles ta:
"Küll suureks saades teada saad,
mis on õnnepisarad."
Kuigi tütar on kaugel
ta kingib Sulle kõik.
Kõik päiksekiired,
mõtted, miljon lilleõit.
Kuid see kõik on ikkagi veel vähe,
ma kingin Sulle taevast kaunima tähe.
Tähe, mis kiirgab südamesoojust
ja suurendab õnnehoovust.
Milline isa
Minu kallis isa
kas oled sa visa ja
teenid palgalisa.
Ehk oled magcivery moodi,
või hoopis kuningaks sind loodi...

Vastus: iga isa on oma moodi,
just nii nagu ta loodi.
Isa,isa,isa,
kes on mul nii visa.
Tubli olla proovin,
õnne sulle soovin!
Minu isa oled,
tarkus on sul peas.
Õpetad mul inglise keelt,
mida hästi tead.
Ilus, tark ja osav,
oled minu isa.
Minu isa on hell ja hea,
sest tal ilusad mõtted on peas.
Ta on nõnda hea,
tema sar

Ära taha kohata meest,
kes Su hingest mööda on läind,
see mõttetu,kurb ja nii rusuv
ta kümnete naiste käest läbi on käind,
su ette kummardub tühi ja anuv.
Võõras mees ,ära peatu,
kui kuskil mind näed-
see viimane palve olgu Sulle,
üks hiline rändaja andnud mul käed,
Sinust mälestused visand ma tulle....

Sind päevad ja aastad vanemaks ei tee.
vaid nooremaks ja tulisemaks veel.
Nüüd elama Sa tõtta, sest elult tuleb võtta
elurõõmu, armurõõmu, töörõõmu, ilurõõmu....
Seepärast ei soovi ma Sulle ei raha ei rikkust,
vaid õnne ja tervist ja aastate pikkust!

Mis inimene vajab-
see on maa,
ta vajab taevast,
vajab pilvi,vettki.
Ei ilma sõbrata ta olla saa,
tal vaja õrnust,
vaja õnnehetki.
See on nii vähe,
siiski nõnda palju....

kaunist sõbrapäeva ..lugeja !!!

Kui karidele paisat laevakere
mu maja täis on ahastust ja puudust.
Sääl elutseb vaid hiirte kisklev pere
ja vihma katkisest lööb sisse ruudust.

Mis sest, et vahel retkeks kogun julgust,
et vahel tormis otsin elumärki,
mus ometigi sügis aimab hulgust,
kel märja kuue all ei ole särki.

Oo häbi, teotus! Kaugel rannakaril
hirm naerdes virutab mul' kaela nööri,
et peagi maas end leian jälle naril,
kus embab tuul mind läbi ahjulõõri,

kus rõskest kivimüürist ilmub ere
ja külm skelett, et vanduda mul' truudust,
kus järab seinu hiirte kisklev pere
ja sisse sügisvihm lööb aknaruudust.