Minu kolmas raamat!!!
32, Рапла, Эстония

Raamatule "Minevikuta mälestused" ilmus äsja ka teine osa. Jeee! Minu kolmas raamat :D Pealkirjaks on "Minevik olevikus".

Kui esimeses osas otsustas 16-aastane Liisa-Ly suvel kodust põgeneda ja jõudis tagasi alles mitu kuud hiljem, siis teises raamatus vaadatakse tema elu 5 aastat hiljem. Liisa-Ly elab koos noormehega, kes ta toona lõpuks tagasi koju tõi. Elu on ilus ja tüdruk ei oska unistada millestki enamast, kuid korraga ilmub välja inimene, mälestus viie aasta tagusest suvest, kes tema idüllilise elu uuesti sassi lööb. Liisa-Ly seisab keeruliste valikute ees, aga mis tahes valikut ta ka ei teeks, keegi saab ikka haiget.

Raamatu leht kirjastuse kodukal: http://tnp.ee/raamat?id=1311 Praegu on juba Apollos ja Rahva Raamatus müügil. Ma usun, et varsti ka raamatukogudes. Esimesest osast veidi juttu ka siin: http://www.rate.ee/blog/1226439/minevikuta-malestused-poelettidel-osta-loe-kommenteeri

Kõik kommentaarid ja tagasiside on oodatud =) Kena lugemist!

Väike jupike ka:

Sündmused panevad aja voolama

Ma pole viis aastat päevikut pidanud. Oma mõtteid olen muidugi kirja pannud, kui olukord seda nõuab. Kui ikka on sitt päev olnud, täis inglise või saksa keele uusi sõnu mis pähe ei jää, praepannile kinnikõrbenud muna ning suurele varbale kukutatud raamatut, kui riiulit ümber tõstsin, et mitte koduseid ülesandeid teha; siis loengute ja kodutööde ülesmärkimiseks ostetud lilla kalendermärkmik saab suurte rasvaste trükitähtedega täienduse: „SITT PÄEV“ Igat tähte maalin markeriga eraldi, joonin korduvalt üle ja järk-järgult lahtub pahameel, seni kuni seda jäävad meenutama vaid mustad tähed lehe peal.

Nüüd aga pidin uuesti eraldi märkmiku võtma, sest kõike ei saa usaldada kalendermärkmikusse, mis niisama laual kõigile lugemiseks vedeleb. Süda hakkas miskipärast kloppima ja otsa ette tekkis pärlendav higi, kui eelmisel nädalal oma sammud raamatupoodi seadsin. Tunne oli täpselt selline nagu ma teeksin midagi paha ja keelatut, kuigi ostsin kõigest ühe Moleskini firmalt pärineva mustade kaantega joonelise vihiku. Ei suutnud seda enam kauem enda sees hoida, ma pean kirjutama. Ma pean selle kõik endast välja saama. Elu, elu on selleni viinud.

5 просмотров
 
Комментарии

Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.

Дневники
Дневники обновляются каждые 5 минут