Mustad päikeseprillid surun sügavalt silmile,
sest ma tugevalt usun, mitte et maailmas oleks liialt valge,
vaid selle pärast, et minu jaoks on maailmas liigagi pime!
Ühest armsamaist ilust vaid piisas, et röövida minu
silmist
kogu me maailmas peituv valgus,
oh, sina, mu siiras piiga, pole lõpp ,vaid minu lõpu
algus.
Mu lõpp tuleb pimedusest, mu lõpp tuleb pimetuse
pettustest,
mu lõppu lõpp tuleb pimedustest nagu minu lõppu algus,
tuli sinust ,mu armsaim olevus siin ilmas, mu valgusest.
Mu lõplik lõpp tuleb siis kui põsel viimane pisar,
külmetab mu jäätunud südame külmusest,
sest seal , kus pole valgust on pimedus
ja mu lõpp. Algus, Valgus, mind seal enam ei soojenda!
Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.