Vaikus- ei sa suhelda, sest ei lasta,
no aeg piinlemiseks paras siis vist,
kuid siiski mõtlen miks sina ei vasta,
oled tõesti siis nii pohuist?
  Sa ju tead, mis valu ma tunnen,
sa ju tead , kes tegelikult ma olen,
aga  arvad , et vääri ma õnne,
või olen siis sinujaoks kole?
  Ma tean, et pole täiuslik  miski,
see absurdsena ammu mul näib.
Ei viin, õlu, siider, ei viski,
kuid pea siiski ringi mul käib!
  Mõtted keerduvad ümber sinu
kui kuumad käed suve öös,
mäletan veel seda ilu,
mida leidsime koos.
 Meenutan seda, ei meelest see kunagi  lähe,
ja soovin, et korraks veel võiks süüdata selle tähe,
mis paistis suves me peale kui öö oli jahe,
kuid sinuga koos valu muutus kohe.
 
 

Нравится