Teate mõtlen ja ikka kohale ei jõua kuidas küll inimesed nii ükskõiksed on....
Hädas olijast kõnnitakse suure kaarega mõõda,sest liiga mark on ju minna ja osutada abi....
Oleme uhked ja upsakad ja näeme ainult iseenda ninade ette ja enne  ei hakka mõtlema millegi muu peale ,kui on juba midagi tõsist lahti ja kui vajad ise abi kus on siis kõik need nii nimetatud sõbrad.......
Ja need avariid ja surmad see on lihtsalt ju kole mis toimub...Kui me oma suhtumist ei muuda siis pole meil kellegist varsti mõõda kõndida ja kellegil pole kellegiga kiskuda....Tahan õelda ,et olgem natuke hoolivamad sest siis on ka meie päevas natuke rohkem päikest ja rõõmu.....
Elu on ju liialt lühike,et raisata seda upsakuse,riiukuse,ja ülbuse peale......
Või mis arvate mu sõbrad......
 

Нравится