Vahel on vaja tõusta püsti ja kõva häälega teatada kogu maailmale:
see olen mina, pagan võtku! Ma näen välja selline nagu ma näen.
Ma tunnen täpselt nii nagu ma tunnen. Ma armastan nii nagu ma
armastan. Ma olen sellisena terviklik. Võta või...jäta. Mine ära.
Lepi minuga või lahku. Ära aga hakka mind alandama. Ära tekita
minus komplekse. See, et ma ei ole sinu meelest ideaalne, ei tee
minust veel halba inimest. Ära hakka mind vormima selliseks nagu
ma sinu meelest olla võiksin. Sa tapaksid mu. Ei, mitte sõna otseses
mõttes. Algul see häiriks, siis lämmataks ja lõpuks oleksin ma
kadunud. Kuhugi. Kui ma pean muutuma, siis on see minu otsus.
Ainult minu. Ennast tuleb armastada nii heas kui halvas. Aga ära
tekita seda halba meelega. Ma olen endaga rahul. Kui sina minuga
ei ole... Milles siis küsimus on? Hüvasti
õige!