Ma vajusin sügavasse unne,
kui sina lahkusid mu kõrvalt.
Ma veetsin unes pikki tunde,
kuid ärgates polnd sind ikka minu kõrval.

Siis puhkesin kibedalt nutma.
Sina kadunud mu elust nüüd olid.
Igavesti tahtsin ma nutta,
selles süüdi vaid sina olid.

Ma karjusin suurest valust,
sina aga ei kuulnud mind.
Ma mõtlesin, et suren selles valus.
Keegi ei toetanud ju mind.

Seejärel peksin segi selle toa,
see meenutas mulle vaid sind.
Kes küll andis sulle loa,
kes lubas sul hüljata mind.

Sa ei öelnud ühtegi sõna,
vaid vaikisid mu lähedal.
Sa ei maininud, et lähed ära,
vaid meelitasid häälel mahedal.

Ma ei suuda sellest üle olla,
valu pesitseb mu südames.
Ma ei tahtnud anda alla,
tagasi tulid mu mõtteis.

Kadunud olid sa nüüd,
ma olen jäänud üksi.
Alles fotod ja unelmad nüüd,
kuid ka unelmais olen ma üksi 

Нравится 36