Näen tema väsinud silmi, kulunud pükse
roosasid põski, tüdruk pisarate kütkes
elu vingerpussi mänginud aastast 1990
katkematu piinadeahel, mis kandub aasta-aastalt järgmisse üle
seierid käivad, kell tiksub 00-i kiirelt
kinni pigistatud silmadesse tungivad need lootuse kiired
kõrvades müra ja kiired südametuksed
lahtised uksed ta ees on kinni tabaga nüüdseks
mõõduvad rongid kiirelt, üks samm parema elu nimel
mõtetes on ta juba teel taeva poole, ingel
hingel raskus, väljaelamised, pisarad, enam ei talu
kõik hea mis enne oli, nüüdseks tekitab valu
samm ette, hädapidur, sädemepilv rongi alt
tüdruku viimased sekundid meiega, needki võeti talt
viimane mälestus temast, kiri kallimale sõbrale
kiri kallimale sõbrale....

sel ööl helkis kuu, taevas miljoneid tähti
see oli siis kui seda tüdrukut viimast korda nähti
vaikse ja pimeda öö rikkus siniste tuledega sireen
kiirabiauto oli olnud vaid 7 minutit teel
tuuleiil liigutas tüdruku kulunud püksisäärt
mõtetesse suikudes, et mis on see elu väärt
sest teda ei sallitud, ta heideti seltskonnast välja
tal oli vähe sõpru, needki tegid tema kulul nalja


 raudteel põlevad küünlad, kus palju pärgi, palju pisaraid
tüdruku vanemaNäen tema väsinud silmi, kulunud pükse
roosasid põski, tüdruk pisarate kütkes
elu vingerpussi mänginud aastast 1990
katkematu piinadeahel, mis kandub aasta-aastalt järgmisse üle
seierid käivad, kell tiksub 00-i kiirelt
kinni pigistatud silmadesse tungivad need lootuse kiired
kõrvades müra ja kiired südametuksed
lahtised uksed ta ees on kinni tabaga nüüdseks
mõõduvad rongid kiirelt, üks samm parema elu nimel
mõtetes on ta juba teel taeva poole, ingel
hingel raskus, väljaelamised, pisarad, enam ei talu
kõik hea mis enne oli, nüüdseks tekitab valu
samm ette, hädapidur, sädemepilv rongi alt
tüdruku viimased sekundid meiega, needki võeti talt
viimane mälestus temast, kiri kallimale sõbrale
kiri kallimale sõbrale....

sel ööl helkis kuu, taevas miljoneid tähti
see oli siis kui seda tüdrukut viimast korda nähti
vaikse ja pimeda öö rikkus siniste tuledega sireen
kiirabiauto oli olnud vaid 7 minutit teel
tuuleiil liigutas tüdruku kulunud püksisäärt
mõtetesse suikudes, et mis on see elu väärt
sest teda ei sallitud, ta heideti seltskonnast välja
tal oli vähe sõpru, needki tegid tema kulul nalja


 raudteel põlevad küünlad, kus palju pärgi, palju pisaraid
tüdruku vanemad pisarais, see veel intriige lisamas
kisavad klassikaaslased, tüdrukut tagasi ihaldavad,
mida tahad, tekib küsimus igaühel
peatage!!! see lõpmatu süsteem
tema peatas, nüüd kõnnib heledas kleidis inglite teel
ta ei unusta kallimat, see jäi tal igavesti meelde
see ei kustu, ajusoppi kiilund, koguaeg keelel

ahti 

Нравится