Väike juubel:)

Mul mõtted jooksevad praegu ja pean need kirja panema,enne kui meelest lähevad:D

KOMMENTAARE

HINDEID

KRIITIKAT

KÕIK OODATUD

Enjoy

----------------

Eelmine:

Jaanikese teesildi juures kaotasin auto üle kontrolli ja põrutasin võssa ning kuna mul oli paras kiirus sees,ei peatunud auto ning ise olin ka liiga purjus,et midagi mõista,rammisin ilusat,suurt ja paksu tammepuud.Kaotasin teadvuse...

Kui ärkasin olin haiglas,mõeldes,mis edasi saab ning üks asi tuli mulle kohe meelde:

Arvatavasti olen nüüd eluks ajaks koduarestis.SHIT!

Uus:

Katsusin enda vasakut kätt,mis oli marrastusi ja klaasikilde täis.Puudutasin õrnalt enda nägu,see õhetas,jalad valutasid,ribid olid mega valusad ja silmad olid valu täis.Oot,silmad.Katsusin oma silmi,kurat!

Te ei saa vist eriti palju aru,eks?Ma olen unustanud ühe pisidetaili öelda.Ma kannan prille,mitte neid millega ma näha saaks,vaid päikeseprille,kannan neid 2. klassist alates.Muidu olid mul tõesti miinusprillid,sest ma ei näinud kaugele,aga teid vaevab küsimus miks ma hakkasin päikeseprille kandma?:

Meenutus:

Meie koolis oli üks poiss,nimega Reinold,kes oli täielik kiusaja ja ta kiusas alati endast väiksemaid tüdrukuid,poistele ei julgenud ta midagi teha.Ta tuli ükspäev minu juurde ja küsis:

"Kas sul raha on kaasas?"

"Ei,miks peaks olema",küsisin vastu,sest üritasin võimalikult palju talle vastu hakata,kuid ta vist sai mu käigust aru ja ähvardas:

"Sest ma tahan poodi minna ja endale magusat ostma ja kui sa mulle raha kohe ei anna siis ma löön sind"

"Sa lööksid mind niikuinii",ütlesin,keerasin selja ja hakkasin ta juurest ära kõndima,see ei olnud kõige parem tegu.Tundsin kuidas ta äkitselt mu käevarrest kinni võttis,mu ümber pööras ja mulle täiega rusikaga vastu prilliklaasi virutas(sest siis olid mul miinusprillid).Kukkusin ümber,oigasin ja hakkasin nuuksuma,sest paar klaasikildu lendas mulle silma.Ta irvitas oma kõige jubedamat naeru,mis ma elus olen kuulnud,võttis mult prilliraamid eest,mis olid veel silmade ümber,viskas maha ja astus peale ja ütles:

"Sul on kõige rõvedamad silmad,mis ma üldse näinud olen" ja kõndis minema,ma ei näinud teda enam kunagi,sest ta visati koolist välja

Peale seda otsustasin minna arsti juurde,et ta saaks mulle läätsed panna ning ema teadis ühte tuttavat,kes pani kontaktläätseid ka väikestele lastele.Sealt saingi oma suurepärase nägemise tagasi ja hakkasin ka päikeseprille kandma,sest mu enesehinnang oli täielikult nullis tänu Reinoldile

Võpatasin korraks,olin seda lugu meenutades natukeseks magama jäänud,nägin enda voodi kõrval oleval kapi peal oma päikeseprille ja panin need silmade ette,oigasin valust,sest mul oli kulm ka lõhki.Jäingi kulmuvaluga võideldes magama.

//tund hiljem//

Ärkasin kohutava peavalu pärast üles ja tahtsin juua,hakkasin voodist tõusma,kuid kellegi käsi peatas mu:

"Lõpuks ometi sa ärkasid",ütles ema,keda ma polnud märganud

"Ma tahan juua",ütlesin

"Mine tagasi pikali,ma toon",vastas ema ja läks vannituppa,sättisin ennast seniks tagasi pikali,ema tuli veeklaasiga,ulatas mulle ja jõin selle kohe ära

Ahh,palju parem!

"Varsti tuleb iss ka ning me oleme su peale väga kurjad",ütles ema,vaatasin talle mis-see-mind-kotib näoga otsa ja küsisin:

"Ning?"

"Me pole veel midagi otsustanud,aga ära loodagi,et sa puhtalt pääsed,karistamata sa ei jää",ütles ta täie tõsidusega

Kuulsime,et uks käis,sisse tuli isa,kes oli enam kui vihane,ta nägu oli tulipunane ja silmad ähvardasid kättemaksu,kohe kui ta mind nägi,käratas ta vihaselt:

"Mis kurat sul arus oli?!Endal pole lubegi ja võtsid teise auto,mina ja ema peame kahjud kinni maksma!Ja veel purjus peaga rooli istumine,no kurat!"

"Sorry",pomisesin hammaste tagant

"Mis kuradi sorry?Kas sa ka tead,mis sa tegid üldse või?",küsis isa

"Jah,tean",ütlesin

"No vot!",vastas ta ja kõndis sama vihaselt minema nagu oli tulnud

"Ma arvan,et 3 nädalat koduaresti peaks sulle piisav olema,räägin isaga ja ta võtab su toast teleka ka ära",ütles ema vaikselt,tõusis ja läks uksest välja

Ohkasin valjult ja keerasin voodis teise külje,uinusin

//Järgmine hommik//

Keegi raputas mind õrnalt,ärkasin nagu alati:pahuras tujus

"Mida on?",küsisin ja üritades kiiresti teist külge keerata,karjatasin vaikselt valust

Raputaja tõmbas kohe oma käe ära,arvates,et tema süü tõttu

Vaatasin oma äratajale otsa-Kersti

"Kersti,nii hea,et sa tulid!",ütlesin ja kallistasin teda nii kõvasti,kui see minu seisundis võimalik oli

"Ma pidin tulema,olin su pärast nii mures,sa kadusid eilselt peolt nagu tina tuhka",ütles Kersti

"Ma tahtsin lihtsalt ära sealt,sest Tarvo tahtis...noh..."seda" teha",ütlesin silmi maha lüües

"Wata?",küsis Kersti jahmunult

"Nojah,ta hakkas mind suudlema ja siis...Kurat ma ei mäleta!",ütlesin meeleheitlikult

"Ei ole hullu,ma loodan",vastas Kersti viimast lauset ülivaikselt öeldes,kuid ikkagi nii,et ma kuuleks

"Kas keegi ei teine ei viitsinud tulla või?",küsisin

"Mariliis sai sõimata vanemate käest ja pandi nädalaks koduaresti,Taavi läks suht alguses juba minema,öeldes et ei taha jamasid,Sander kadus eile kuskile mingi tibiga,Tarvol ju siis niisama pohmakas",rääkis tüdruk

Viimast lauset kuuldes lõi mulle südamesse väike valu sisse.Ma ei taha temast enam midagi kuulda!

Üritasin siiski naeratuse näole manada ja küsisingi naeratusega:

"Nii et ainult minul läks nii sitasti,et tegin avarii,sattusin haiglasse,politseiga tuleb jamasid ja ma saan 3 nädalat koduaresti ning telekas võetakse ära?Lahe",ütlesin

"3 nädalat?",küsis ta

"Mhm",noogutasin vastuseks

Kersti vaatas kella ja ütles kahetsusega:

"Sorri,aga ma pean minema,ma tulen sind homme veel vaatama",kallistas mind ja lahkus

Huvitav,kauaks ma siia pärapõrgusse veel jään?

-----------------

Palju osasid ma võiksin teha?

Leidsid vea?Anna teada!

Teatan kommentaaride vastuseks!

Нравится 6