Ema küsib et kuhu ma lähen .

Ma vastan : Täna öösel ma ei maga .

Võtan tossud ja lähen .

Väljas on pime ja ringi liiguvad kambad .

Ma lähen ja ei vaata tagasi .

Jõuan lõpuks randa .

Ma ei ole seal rannas varem käinud .

Ei tea kuhu ma sattusin .

Kuid see pole oluline .

Vaatan merd .

Kuulen samme ja itsitamist .

Vaatan ..

Seal sa oled koos teisega .

See teeb haiget .

Sa vaatad mulle otsa ja naerad .

Saan aru , sa oled rõõmus .

Kuid mõistus on sul alles .

Jalutan minema .

Pisar voolab , voolab ka teine .

Tahaks karjuda , kuid ei suuda .

Miks ?

Jooksen , jooksen nii kiiresti kui saan .

Sa hüüad mulle järgi mu nime .. kuid saa aru ma ei taha enam .

Lõpuks olen piisavalt kaugel et sind mitte näha .

Ma istun maha .

Minu kõrval vedeleb üks katkine pudel .

Ma võtan kätte killu .

Jään mõtlema .

Kas sa oled seda väärt ?

Ilmselt mitte , aga ma ei suuda enam .

Ma asetan vaikselt klaasikillu randme peale .

Järsku sa hüüad : Ära tee , sa ei tohi !

Sa oled üksi .

Aga see ei loe .

Ma vaatan sulle otsa .

Tuleb peale nutt .

Sa jooksed minu poole .

Ma ei oota enam , ma tõmban killuga üle randme .

Vajun liiva peale .

Sa tuled ja haarad mind oma käte vahele .

Sa ütled : Palun vabandust !

Ma vastan sulle : Liiga hilja !

Нравится 4