Pidin välja saama siit linnast
minnes uurima kodumaa pinnast
kus laiumas tohutud laaned
millede vahel on metsade saared

Keset suurt välja on kõle maja
mis kõik võõrad endast eemale ajab
Kuid mind ei hirmuta see romu
sest see alati on olnud minu kodu

Lahkun majast ööpimeduses
olles teadmata piirini segaduses
Heitsin end millelegi mõtlemata
lumme, hange püüan end matta

Paar valguskiirt lumele langes
tähistaevas ja ülepea hanged
Pilkasest pimeduses tuulitul ilmal
vaatavad sätendava lume tuhanded silmad

Oma öö veedan istudes kamina ees
Siin tunnen end kui kala vees
Järgi söed vaid on se's kaminas
ega rohkem järgi pole ka südames

Nii istusin siin mitu päeva
vahtides kuis tunnid läevad
Äkki taipasin: Ei saa nii see kesta
Juba homne päev lasen siit lesta

Hommikul ma tõusin uue moega
Peegli uurimiseks polnud aega
Eilse päeva ma viskasin tulle
Tahan jälle kalli teha sulle

Нравится