Heiii uus osa ! :) Nii tore et mul on lugejaid, ülimalt Happy olen ! :) Loodetavasti loete edasi ja pange ROHELINE ! Uus osa tuleb siis kui skoor on kuskil 150+ !
Teatan kommentaarile vastates.

Aitäh teile kõigile.

_____________________

Eelmises:

Ma tõesti arvasin, et Trace on ka oma loomult natukenegi Dameni moodi. Aga see Trace oli seal hoopis teistsugusem. Kuigi, mina olin temasse ikka armunud, nagu pöörane.
Vähemalt ma ise arvasin nii, sest võibolla ma armastan hoopis veel Damenit mitte seda Tracei.

Kõndisin sööklasse ja võtsin endale tavalise eine.
„Ronnie! Tule siia!“ hüüdis eemalt Haley ja lehvitas mulle. Nagu ikka istus ta seal koos poistega. Mulle tundus, et ta saabki läbi ainult poistega.
Istusin lauda ja hakkasin oma sööki sööma.
„Ronnie, sa seda Tracei nägid? Räigelt ilus eks?“ küsis mult edevalt Haley.
„Mhm. Ega tal viga pole, aga mulle tundub, et ta on hoopis Jenniferist huvitatud.“ Jälgisin meist eemal olevat Jenniferi ja Tracei, nad istusid koos ümbert kinni ja sõid oma sööki.

„Mhm. Jennifer hüppas talle juba esimesel korral kaela, täielik Bitch.“ Haley pööras korraks mult pilgu ja rääkis midagi poistele, ma ei pööranud sellele tähelepanu. Mõtlesin Traceist.
Järgmine tund oli Prantsuse keel, ka seal oli Trace. Ja nagu ikka pandi meid kokku istuma, sest olime uued. Õnneks Jenniferi seal polnud.
Ta istus jällegi egotsedes mu kõrvale ega lausund sõnagi.
Jäin kuulama õpetaja juttu.
„Bonjour õpilased. Nagu te teate, siis käime me igal aastal sõprus koolidel külas. Ja taaskord lähme me Pariisi. Ja teil on see võimalus, kuna te olete piisavalt vanad.
Kirja saab ennast panna minu juures ja oleks tore kui te kõik sinna tuleksite.“ rääkis õpetaja.

Loomulikult meeldis mulle mõte Pariisist. Kuigi olen seal juba nii palju käinud ja paar aastat elanud. Tean seal kõiki kohti. Pariis on mu üks lemmikumaid linnu ja ma tahan sinna alati tagasi minna.
Juba mõnedki õpilased tormasid õpetaja laua juurde ja panid ennast kirja. Ka Trace.

Siis läksin ka minagi ennast kirja panema.
Istusin tagasi kohale ja jälgisin Tracei.
Ta paistis nii ülbe ja vastiku olekuga.
„Mis vahid?“ küsis ta lõpuks.

„Ah? Ei ma lihtsalt tahtsin küsida, et kas tuled ka Pariisi?“
„Ei näinud vä, et ma ennast kirja panin?“ küsis ta.
„Kuule milles su probleem on? Pead sa nii ülbitsema?“ küsisin samuti ülbitsedes.
„Ega ma igasuguste tolgustega ei räägi.“ vastas ta ja pööras pilgu.
„Tead sa ültse midagi minust ja minu elust?“ küsisin.
„Pole vaja teadagi. Seda on juba näha.“

Jäin vait ja keskendusin tunnile. Trace ajas mul hinge täis, aga samas armastan teda.
Vältisin Tracei terve päev, lihtsalt selleks, et ma ei taha mingeid nõmedaid kommentaare jälle kuulata. Trace ja Jennifer käisid, seda oli iga nurga peal näha. Aga siis kui Jenniferi läheduses polnud, sebis Trace teisi ilusaid tüdrukuid.
See ajas kõige rohkem vihale.
Las käia siis selle Jenniferiga, aga milleks sebida veel teisi tüdrukuid?
Mind hämmastasgi kõige rohkem see, et kui ma teda enne siia kooli tulekut jälginud olen, mitte küll kogu aeg aga vahest ikka, siis oli ta rõõmus, lõbus jne. Aga nüüd on ta nagu uus inimene.
Sõitsin autoga Rosie kooli juurde ja ootasin ta ära, tal ei läinud kaua.
„Tsau.“ Tüdruk kallistas mind ja hakkas edevalt rääkima kui tore tal täna koolis oli, et noh õpetajad on toredad ja sõpru ka leidis.
„Hea, et sul hästi läheb.“ ütlesin rõõmsalt ja käivitasin auto et koju sõita.
„Emme, kas Damen... või see Trace oli ka koolis, mu isa?“ küsis ta kartlikult.
„Sa ei näinud siis oma mõtetes? Aga oli jah, ja tead ta on hoopis teine inimene.“ vastasin.
„Emme, ma tahan ka oma issit näha.“ sõnas Rosie.
„Ta ei ole su isa. Su isa on surnud, sa tead.“ ütlesin kurvalt.
„Ma ju tean. Aga Trace on mu issi täpne koopia.“
„Lõpetame selle teema. Näed Tracei siis kui näed. Ma ei hakka sind eraldi kuhugi viima.“ selgitasin talle ja pöörasin meie aeda sisse.
„Mine nüüd õppima!“ ütlesin kui tuppa jõudsime.
„Täna oli alles esimene päev, daa.“ ütles Rosie ja läks oma tupa.

Viisin asjad oma tupa ja läksin süüa tegema. Rosie esimese kooli päeva puhul, nagu tavaliselt tegin ka torti.
Cecilia jõuab tavaliselt koju õhtu poole, mingi 8. ajal. Ta käib tööl. Talle ma tavaliselt süüa ei pea tegema.
Tegin toidu, katsin laua ja panin toidu vastavasse kaussi või taldrikule.
„Rosie, tule sööma!“ hüüdsin talle.
Juba oli kuulda kuidas ta trepist alla tormas, Floyd käes.
„Pese käed, sa puudutasid just koera.“ õiendasin kui ta kööki jõudis.
Ta pani Floydi maha, ja ka tema asus sööma.
„Rosie, ma lähen umbes 2. nädala pärast Pariisi.“ rääkisin.
„Mis seal?“ küsis ta
„Kooli reis. Aga sina ei saa sinna kaasa tulla.“
„Ja ma ei näe sind umbes nädal?“ küsis ta.
„Jah. Aga sa ei pahanda eks, saad Ceciga olla.“ vastasin.
„Ei pahanda. Lihtsalt raske on sust eemal olla.“ ütles tüdruk kurvalt.
„Minul sinust ka kallike.“ Paitasin ta pead ja sõin siis oma valmistatud kana praadi edasi.
Mõtlesin, et läheks sinna vanasse parki jalutama kus me Dameniga kohtusime. Kuigi see park ei pruugi enam alles olla. Ja meie kodu ei ole ka sealt kaugel.
Võtsin kaasa Floydi ja läksingi jalutama.
Nutt tahtis peale tulla kui seda parki uuesti nägin. See oli palju muutunud, sinna oli ehitatud purskaev ja mingid laste värgid, aga suurus ja muu on sama.

See pink kus me Dameniga istusime oli ka alles, muidugi on seda tuhat korda vahetatud aga ikka seal samas kohas.

Kui sinna kõndisin, istus seal mingi poiss. Tundus, et Trace.
Istusin ta kõrvale ja olin lihtsalt vait, vaatasin maad.
Trace tõusis püsti ja istus siis teisele pingile minu vastas. Tundus, et talle ei kõlband minu kõrval istuda.
„Mind ei häirind, et sa siin istusid.“ ütlesin talle.
„Mind häiris.“ vastas ta lühidalt ja kiirelt.
„Millest see õelus? Sa ei ole olnud varem selline.“ küsisin.
„Kust sina tead minust ja minu elust? Sa ei tea midagi, sa oled võõras. Kedagi ei huvita see.“ Ta vaatas maad ja hõõrus jalaga mingit kivi.
„Mis ei huvita?“
„Pole sinu asi.“ Ta tõusis püsti ja kõndis minema.
„Oota!“ hüüdsin talle.
Ta pööras end ümber ja jälgis mind. „Mida?“

„Mis juhtus? Miks sa oled nii ülbe jne?“ küsisin.
„Midagi ei juhtund. Pole sinu asi eks.“ Ta pööras end uuesti ümber ja kõndis minema.
Läksin pingile tagasi ja jäin sinna istuma.
_____________________

Ärge unustage rohelist !!!!!!

Нравится 60