Võimatu saab võimalikuks:)
29, Тарту, Эстония

**

Mu tuba oli suur ja aknast oli vaade hoovi. Ma panin oma kohvrid maha ning läksin aknast välja vaatama. Maja taga oli suur bassein. Üldiselt oli hoov ka ilus. Hakkasin enda asju kappidesse panema. Kuulsin enda telefoni helinat. Võtsin taskust telefoni välja.

*

Vastasin kõnele. '' Ja? '' ütlesin. '' Tsau, ma Martin. Kus oled? '' sõnas Martin teisel pool telefoni. Ma jäin vait. Ei oskanud midagi öelda. Valetada talle või rääkida kohe tõtt? '' Tsau. Ma pidin ära kolima. '' ütlesin. Vastuseks ma sain kõne lõpetamise. Ma olin solvunud, kurb, vihane.

Tahtsin ennast ära tappa või siis midagi pöörast teha mille ma ka korda ajan. Ma jooksin majast välja, mind ei kottinud mida vanemad mulle lõugasid kui nad üldse lõugasid. Lihtsalt jooksin. Tõmbasin ukse suure hooga lahti ning jooksin värava juurde.

Mu unistus oli saada endale lendamis võime. Ei tea miks, aga see on mu unistus. Jooksin täiest jõust värava poole kuni ma sellel otsa jooksin ning asfaldile kukkusin. Mu käsi on kipsis ja ma veel kukun asfaldile. Oigasin valust. '' Issand, kas sinuga ikka kõik korras, kullake? '' nunnutas ema mind koguaeg enda sõnaga kullake.

Mulle ei meeldi see sõna juba. '' Jajah. '' vastasin talle. Tõusin vaevult püsti. Hoidsin enda vaba käega peast kinni. Õnneks verd ei tulnud. Lasin käe pea küljest lahti ja jooksin edasi. Panin kiiruga ületee.

*

Olin jõudnud mingisse parki. Istusin pingile. Vaatasin kuidas väiksed lapsed mängivad mänguväljakul. Väljas oli külm, väga külm. Tõusin pingilt ning liikusin edasi kõndides. Väiksed lasped karjusid ja möllasid lume sees mis oli paar päeva tagasi maha sadanud.

Kõndisin mööda pargi. See koht meeldis mulle, mõnus olla ja vaadata väikseid lapsi. '' Hei tibuke. Kuhu minek? '' küsis minu vanune poiss minult. Naeratasin talle otsa. '' Ei tea. '' vastasin talle. '' Aga tule minuga. Lähme minu poole. '' pakkus ta mulle ettepaneku. Ma olin nõus. Ta tundus väga tore olevat.

*

Olime tema juurde jõudnud. Ta elab korteris. '' Pane jope nagisse ja jalanõud sinna. '' näitas ta näpuga. Noogutasin jaatavalt. Panin jope nagisse nagu ta käskis ja jalanõud seina äärde. Järgnesin talle. Ta vedas mind enaga kööki, kus me istusime laua taha.

'' Oled sa siin linnas uus? '' küsis see poiss mulle tee laua peale pannes. '' Aitäh. Olen jah. '' vastasin talle. Võtsin lonksu kuuma teed. '' Tule ma näitan sulle meie elamist, võta tee kaasa. '' sõnas see poiss. Ma ei teadnud isegi ta nime kuid ta tundus mulle sõbralik ja lahke inimene.

Ta näitas mulle nende suurt tuba, tema tuba, ta vanemat tuba, vetsu ja vannituba. Hästi ilus korter on neil. Meil oli lõbus tema juures. Sain teada ta nime. Ta nimi on Steven Siljan. Kui ta vanemad koju tulid pidin ma mingit moodi koju tagasi saama.

'' Kuule, saad sa mind aita natukene? '' küsisin nunnult Stevenilt. '' Ikka. '' sain vastuseks. '' Ma ei oska koju minna siit. '' ütlesin talle. '' Kus tänaval elad? '' küsis ta. Ma panin endale jope selga ja jalanõud jalga juba. '' Mingi taevakoda oli. '' ütlesin.

*

Ta oli toonud mingi tänavale. Tundsin tänava nurgast enda maja ära. '' Seal ma elangi. '' ütlesin talle ning näitasin näpuga minu maja peale. '' Okei, aga nüüd aeg minna. Siit oskad ju edasi minna küll. '' ütles ta viimast lauset naerdes. '' Jah. '' vastasin talle naeratades. Ta lähenes mulle välk kiirelt. Sain musi põsele.

Jäin sinna tardunult seisma. Kuulsin auto mürinad ja inimeste lärmamist. See auto peatus minu juures täpselt. Vaatasin neile lolli näoga otsa kui nad kõik koos autost välja astusid. '' Ja mida sa siin tujad? Kodu pole? '' küsis üks mees või poiss ülbelt. '' Kodu poole ma hakkangi minema. '' ütlesin talle sama ülbelt vastu nagu tema mulle.

Kõndisin sealt minema. Päris kaugele ma ei jõudnudki kuna minust krabati kinni tugevasti. '' Aiii! Lase lahti! Ma niigi invaliid! '' lõugasin selle tüübi peale. Teised irvitasid. Ta viis mind nende teiste ette , aga hoidis minust ikka kinni. Mul oli tige nägu peas. Suur tahtmine neile kõikidele munadesse lüüa.

Seda ma ei teinud, sest teatsin mis tagajärjed võivad olla. '' Niisiis lapsukene, kas sa meiega ka kaasa tuled? '' üritas mind minust vanem poiss moosida. Ta on umbes 16-18 aastane. '' Ei! '' lõugasin talle tigedalt. See kes minust kinni hoidis sakutas mu juustest. Röökatasin kõvasti nii, et nad ehmatasid. Mul oli pääs minema joosta mida ma ka tegin.

Jooksin kõigest jõust kodu poole. Terve see kamp jooksis mulle järgi kuid kätte nad mind veel ei saanud. Nad on ju gängstad. Kottpüksid jalas ja lohvakad pluusid seljas. Ei jaksanud enam edasi joosta. Kukkusin lume sisse.

**

Palun :) KRIITIKA & ARVAMUSED OODATUD ! TEATAN KLUBIS ( http://www.rate.ee/clubs/113319 )JA MSNIS ( Tahad msn'i siis küsi . ) PS ! ärge lisage sõbralisti ! Rohelisi . Uus osa homme or ülehomme , skoor võiks olla 300+ . Teie Krissu . ;*

8 просмотров
 
Комментарии

Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.

Дневники
Дневники обновляются каждые 5 минут