Kui vaatan teda, tuleb pisar silma... Ma üritan talle näidata, kui palju ma temast nagu hoolin...Mõtlen tast hommikust õhtuni...Lõpp valus on tast mõelda...istun üksinda ja ikka ei saa teda peast!! vahest mõtlen, et MIKS?miks ei pane ta mind tähele?Kui nägin teda kellegi teisega, siis kohe sain aru, et pole mõtet... jooksin nuttes kaugele minema:(  tee peale tuli ette, ehk nägin tõelist armastust..kuigi jooksin nendest mööda, tagasi mitte vaadates... seisin üksinda vihma all, ja mu süda oli justkui seest välja rebenemas:-(kuid ma ei süüdista teda, vaid ma süüdistan ennast, et armusin valesse inimesse:(

ME KÕIK TEEME VIGU:-( 

Нравится 2