Дневник пользователя Annika Paejärv
Oja nüüd kinni on külmunud,
teed kõik lumme sadanud...
Karu on jäänud talveunne,
minul on tekkinud jõulutunne...
Kuuse ma tuppa toon,
jõulumeeleolu loon...
Jõulud on parimad aastas,
ootan, et tuleksid taas nad.
Küll ma otsisin eluarvu,
küll ma jagasin jagamatut -
kuni taipasin tasahilju,
et sa leiad saatuse summa,
kui korrutad välgujoaga
oma elu surmkümmend suudlust,
hullsada ilusat hetke
ja tummtuhat valutuiget.
a:alati valmis
n:hukka läinud murelaps
n:hukka läinud murelaps
i:hea suudleja
k:peoloom
a:alati valmis
p:dieedi pidaja
a:alati valmis
e:suuremad pudelid minu kätte
j:voodis kõige parem
ä:turvamees
r:seebikate vaataja
v:korralik
A : alati valmis
B : emme on kõige kallim
C : tagasihoidlik
D : väike ketas enne pidu
E : suuremad pudelid minu kätte
F : kaitseingel
G : südamete murdja
H : peale möllu koristaja
I : hea suudleja
J : voodis kõige parem
K : peoloom
L : rate-pede
M : kaine autojuht
N : hukkaläinud murelaps
O : alati on arvet(võin telfi laenata)
P : dieedi pidaja
Q : ilma emmeta…
I was thinkin about her, thinkin about me.
Thinkin about us, what we gonna be?
Open my eyes, yeah; it was only just a dream.
So I travel back, down that road.
Who she come back? No one knows.
I realize, yeah, it was only just a dream.
I was at the top and I was like I’m at the basement.
Number one spot and now she found her a replacement.
I swear now I can't take it, knowing somebody's got my baby.
And now you ain't around, baby I can't think.
Shoulda put it down. Shoulda got that ring.
Cuz I can still feel it in the air.
See her pretty…
Kostus lumiselt kingult,täna hella helinat …
tuuletiibadel kandus ta minuni …
meenutas kevadiselt meeldivat oja vulinat ,
kuigi lund on veel rohkem, kui põlvini.
Mis hääl see oli,jäi mõtetes kumisema…
nii tuttavlik…tegi südamele hella pai …
kusagil aknavahel kukkus kärbes sumisema,
temalegi talveunest vist villand sai.
See helin nüüd minu rinnasees,
enam rahule jätta ei taha…
jääb hangeks kuhjunud lume sees,
jääpurikast tilkunud lohuke maha.
Iga pisimgi märgike looduses näitab,
enam kevade kaugel ei ole…
ka külmakraadides päikene paitab,
taanduval talvel suurt võimu pole…
Lasen helinal,tuuletiibadel toodud,
enda üle nüüd võimust võtta…
talve järel ,sest nii on ju loodud,
tuleb…
Kui on nii valus, et enam ruumi ei ole,
ei ole enam mõtteid ilusaid,
vali tuul vaid tühja hinge puhub, puhub minema selle mida hoidsid sa
Kui karm tõde su mõistusesse jõuab, seda lihtsalt välja sealt ei saa,
kui terav klaas su südamesse torkab ei taha enam midagi näha ega kuulda sa.
Seisad pimedas vaikuses mõeldes, et enam ei jaksa lihtsalt seda valu taluda.
Ootad tasa ja loodad et mingi võimatu imeväel saaks tagasi kõik selle ilusa
Mu hinges on sügis
nii külm ja kole,
Ses süüdi pole ilm,
et kõrval Sind pole.
Lootsin Sind kohates,
tunda armu ja võlu,
kahjuks üksinda ohates,
tunnen hinges vaid valu.
Sa tulid ja olid
ning läksid taas,
Su hing oli mujal
silmad minu ees maas.
Eks võta see teine
ja õnnelik ole!
Ei vaja Su õigustust,
see on räpane,kole!
Isa, isa ,issike
oled minu kullake.
Hommikul mind kooli viid
õhtul jälle ära tood.
Aitad teha koolitööd,
pärast jälle mänguhoos,
mängime kõik üheskoos.
Isa, isa ,issike
oled minu kullake.
Hommikul mind kooli viid
õhtul jälle ära tood.
Aitad teha koolitööd,
pärast jälle mänguhoos,
mängime kõik üheskoos.