Дневник пользователя tiina123
"Oh mu kallis mees, mis minuga toimub? Ma ei taipa, miks mu lilled närtsivad, miks mu hingelind enam ei laula? Miks kiskja lamab jõuetult laanes? Miks mu allikas on hakanud kuivama ja miks mu tammel kukuvad lehed? Vahest tundub, et kõik on jälle korras, kuid siis on jälle, taas kõik hääbumas, ma ei tea mida teha. Võib-olla, kui sa naased saab kõik iseenesest korda ja saar puhkeb elule."
Ja taas tundsin, kuidas minu üsasse pandi pisike hing. Ma ei tahtnud teda, ma ei olnud selleks valmis. Rääkisin sellest oma kõige kallimale sõbrannale. Läksime tööle, lootsin saada piisavalt raha, et see väike elu võtta. Tean, et see hing oleks leidnud uue keha.
Seiklesin edasi, käisin koolis ja hoidsin oma hinge saare valla kõigile, kes soovisid näha selle ilu.
Siis sündis siia Maailma taas üks väike kodanik, pisike tüdrukm, meie armastuse vili ja me armastasime teda väga ning andsime talle nime.
Olin noor ja ilus tüdruk ja leidsin, et võin endale ise taskuraha teenida. Käisin suvel tööl ja kohtasin teda. Sa olid ilus mees. Sa kõndisid must mööda ja puutusid mu nahka. Sa hiilisid mulle seljataha ja õrnalt puutusid su huuled minu huuli. Avasin sulle oma hinge ja kinkisin sulle oma keha. Armastasin sind salaja, arvasin, et hoolid minust, kuigi sul oli pere, naine ja poeg ning peatselt veel tulemas teinegi. Olin noor ega teadnud, et mind vaid ära kasutad. Kastsin oma armastuse lille tegelikult ise. Kuigi sa ütlesid, et vajad mind, hoolid minust, toitsid mu hinge vaid illusioonidega. Ütlesid,…
Lahkusin Kõiksusest Maailma, kuid olin kärsitu ja tahtsin kiirelt leida oma hingele omanikku.
Kunagi, kui mind veel ei olnud, tuli minu juurde Kõiksus ja andis mulle hingepliiatsi ning ütles:
"Joonista endale hing ning kui saad ta valmis tule minu juurde, saadan su siis maailmale."
Võtsin pliiatsi ja hakkasin mõtlema. Kelle hing ma olla tahan. Tahan elada piisavalt kaua, kuid mitte liiga pikalt, tahan tegutseda ja Maailma näha. Seega jääb välja floora ja valiku teen faunast.
Mõtlesin kõiksugustele elusolenditele ning lõpuks otsustasin inimese kasuks. Nüüd jääb veel vaid otsustada, kas tahan olla mees või naine.
Tahan joonistada ilusat ja õrna hinge, seega valin naise.
Hakkasin joonistama.
Kõigepealt joonistasin tuhanded liblikad, et kui mind avada lendavad nad sealt välja. Siis joonistasin…
Kellel on vaja su armastust,
kui sa armastada ei oska.
see mis lahus kõkidest valusam.
Truu oleks õlg millel nutta,
hea süda millel muresid kurta.
See pole luuletus ega ka mitte jutt.. midagi vahepealset:)