Дневник пользователя Adriana100

olen oma eluga edasi läinud,sain korteri mis tahtsin ja oma lastele parema elu ja leidsin inimese,kes aitab mind ilma, et midagi vastu tahta,selles mõttes et enamus meestel on voodi esikohal aga mu sõber aitab kogu minu suurt peret ja ootab,millal olen valmis temaga.........päris kooselu elama.

ei tea mis mulle pähe on hakkand aga see suvi ma olen liiga palju väljas hakkand käima,minu jaoks hakkas vist alles praegu veel elu pihta!

talvel enamus sõpru unustavad sind ära aga kevadel ilmuvad kõik kuskilt välja,talv on vast enamustele masendav aeg,siis ei liigu keegi suurt ringi,istuvad sooja ahju juures,näed nüüd kevad ja sõbrad nagu kevadlinnud hopsti liikvel!!!!

kui lapsed olid kodused,oli ikka elu poole kergem,kuigi algul mõtlesin,et vastupidi,kui lapsed kodust ära,siis saan rohkem puhata,nüüd on hoopis elu palju rohkem kinni ja enda jaoks enam üldse aega ei jää!!!!aga elu on kord selline ja ise olen sellise elu valinud,arvan et kui ükskord hauas olen,siis ikka lastakse puhata!!!!

see aasta on kuidagi kõik rohkem halvasti läinud,ei ei tea,kas üldse kunagi see elu paremaks läheb.

suvi mõõdus nii kiiresti,et ma ei saanud arugi,et kool juba pihta hakkas,oh õudust,nüüd ma pean juba kahe lapsega koos õppima aga noh eks õppin ise ka ja saan ehk targemaks!