Дневник пользователя aleks30
VARGUS,KELMUS,PETTUS,KURITEGU,ÜLEKOHUS,SÜÜ VASTUTUS,KARISTUS
Vagus vaatamisest ja himust.Ära hiimusta teise oma.Ära puutu võõrast vara
1) Mis sul sellega asja,mis teisel taga rippus.
2) Võõrast ära võta,oma ära jäta.
3) Parem oma hoida,kui võõrast võtta.
4) Ära võta võõrast vara
5) Ära siruta kätt võõra vara jaoks.
6) Ära puudu võõrast putru,kui oma tangu hulgas pole.
7) Hoia oma näpu puhta.
3)
2)
Kohtu tähtsus;kohus mõistab õiguust jms.
16) Jumal ja kohu seisab üle kõikide.
17) kohus on kolm päeva vanem,kui maailm.
18) Kohus ei pane kellelegi kikast majaharja.
SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE.KASU/ISESEISVUS
Igaüks püüab oma kasu.Igalühel oma armas.
1) Kala otsib,kus sügavam;inimene,kus parem.
2) Igaüks püüab oma kasu.
3) Linnul kisub nokk ikka oma poole.
KOHUS,KOHTUNIK,KOHTUSKÄIK
Hoidu kohtust ( ja tohtrist):kohtukäik toob vähe tulu,nõuab palju kulu,raske puhtalt välja tulla
1) Kohut ja võlga-- neid pelga,kui hullu hunti.
2) Rublaga minnakse kohtusse,kopikuga tullakse välja.
3) See on õnnetu inimene,kes tohtri ja advokaadi alla langeb.
4) Kohtuga õigust ja tohtriga tervist saama on ikka üks vaene asi.
5) Kohtuleib ja apteegi rohi on mõlemad kallis toit.
6) Kes tahab kohut käia,see võtku rahakott ridvaga selga.
7) Rublaga minnake kohtusse,kopikuga tullakse tagasi.
8) Kohu uksest minnakse kuue ja kasukaga sisse,alasti tullakse välja.9) Kohtu uksed on laiad sisse minna,aga kitsad välja tulla.
10) Kohtu uksi on kerge lahti teha,aga raske kinni panna.
11) Rikkaga on raske kohut käia;ta ostab raha eest õiguswt.
12) Kus vaeel õigus või kehval kohus.
13) Kohus ei ole vaese jaoks.
14) Saksaga kohut käia või seaga võidu joosta on üks kurat puhas.
15) Ära mine saksaga kohtusse:ei pääse enam koju tagasi.
LAPS.LAPSED JAVANEMAD
Raesedus ja lapse sünd
1) Tühine mees mees ei saa naisel piima lahti.
2) Tütar võtab ema ilu,poeg paneb puna palge.
3) Kana kaagutab pärast,naine enne.[ Lapse sündimise kohta.]
4) Kolm kuud on haud lahti nurganaisel.[Võib pärast sünnitust surra.]
Väike laps,tema hooldamine ja imetamine.Amm,lapehoidja
1) Koerad ja kassid rääkinud isekeskis:'' Meil on see parem,et väike laps majasse tuleb,kui see,et noorik majasse tuuakse:väikese lapse näpust kukub ikka mõni leivatükk meie jaoks maha,aga noorik võtab ahjuorgi ja ajab meid toast välja.''
2) Pere mini koera raudkäpp,väike laps koera mesikäpp.
3) Hea laps oksendab,paha laps pasandab.
4) Sünnib lapsuke,siis sünnib ka emale piim rinda.
5) Amma kaela pannakse viimselpäeval tulised sõõd õhkuma.
Lapse ristimine.Vaderid.Nimi
1) Ristiisa rihmad kõvad.
2) NImi ei riku meest.
3) Ega nimi ei riku meest,kui mees ei riku nime.
4) Heal lapsel mitu nime.
5) Hea laps,mitu nime.
6) Ilusal linnul on ikka palju nimesid.
7) Jürisi ja Marisi,kõveraid puid ja kõrbi hobuseid on kõiga rohkem.
8) Jürisi Marisi,kirju koeri ja kõrbhobuseid om ilman kige rohkemb.
Noorus on tugev,terve,sitke,agar,tuline,ilus jne;vana on väeti,tõbine,rabe,tuim,näotu jne.Vanadus on tõõmutu ja vaevaline
1) Vanadu kannab kalendrit enese ihu küljes.
2) Noorel kerge jalg.
3) Hallitõbi habemes,hallitõbi ka keha see.
4) Vanalt kondid vastavad.
5) Inimene läheb vanemak,tõbi nooremaks.
6) Noore nahk venib,vana nahk rebeneb.
7) Eks noor hüppab ise üle,vana pugegu alt läbi.
8) Vanul ahi arma,latsil lävi atmas.
9) Vana inimese jalg on niisama raske,kui noore inimesel pakk jalus
10) Vana inimene ja heinakoorem on üks..
11) Kepp on noorel inimesel häbiks ja vanale abiks.
12) Vanamhees vareste roog,musta linnu leivakakk,hakkide ninaalue.
13) Vana inime ei suuda söömata elada,noor elab ikka kondi varal.
14) Noorel inimesel küpseb kana kaenla all ja põrsas põues.
Surnu matmine.Matjaid rohkem kui päriijaid.Päärandus
1) Jumala muld on igal pool.
2) Kus surm,seal muld.
3) Kus elu sääl leib;kus surm,sääl muld.
4) Kus õhtu,seal öömaja;kus surm,seal muld.
5) Kus surm,seal põrm.
6) Küll hais matab.
7) Kus surija sureb,sinna vara jääb.
8) Jumal annab surijaid,kurat vara pärijaid.
9) Küll see sööb,kes lõunat magab.
10) Surnu pära ja naise vara ei keta kaua.
11) Härra and,amme palk ja surnu pärandus sööb teist vara nagu rooste rauda.
12) Varga äri ja surnu päri ei kesta kaua.
Suhtumine surnusse:leinamine,respekt;mälestus surnust;sununu vähendab kuusid
1) Surma jäljed on lühikesed.[Surnu ununeb rutttu?]
2) Ega elus head öelda;kui surnud oled,aiia öeldakse.
3) Mees sureb sõna jääb.
4) Surab mees,sureb kõht.
5) Koolut ära kuulute,mädanud ära mäleta.
6) Õel elades,kahi kadude.
Surnu ei tule tagasi;surnuga ei saa enam kohtuda( elavaga saab)
1) Surmast pole ükski veel taga tulnud.
2) Küll labidas maksab.[ Lootusetu võla kohta]
3) Küll kirikukell ja raudlabida maksab.
4) Mi lämmi käsi on andnud,seda külm käsi emam ei võta.
5) Söö seni,kui omad silmad lahti on.
6) Surm lepitab kõik.
7) Sum kustutab kõik võlad.
8) külap muld teeb kõik tasa.
9) Püüa,kuni omad silmad lahti.
10) See on küll söönud,kes surnud on.
11) Sie on küll saand,kes pikali maas on.
12) Kästakse ikka enne surma laulda,mitte pärast surma.
13) Kes see hauda õlut and,või maa ala mammakest.[Hauas on kõik lustid lustitud.] …
Inimene on surelik;surm on möödapääsmatu,tuleb kunagi ikkka,surma eest ei saa pageada
1) Muld pärib kõik.
2) Inimene on ikka surelik.
3) Surm ei lähe heiaküüni.
4) Ega keegi ilmasambaks jää. 5) Ega taevatoeks jää keegi.
6) Kõik saavad kord kaks kätt risti rinna pääle.
7) Ega keegi kaht surma sure.
8) Ühe korra peab ikka surema.
9) Ega kahte eluaega keski ela.
10) Surm,sitahäda ja kroonukäsk-neid kolme pead sa täitma just.
11) Surma võlg tahab maksmist saada.
12) Üle surma ei ole kedagi.
13) Surma ette ei või ükski kätt panna.
14) Surma eest ei jookse keegi.
15) Surma käest ei pääse keegi.
Surm ei tule hõlpsasti,põhhjuseta;surmal palju põhjusi
1) Kuus viga,seitsmes surm.
2) Ega surm muidu ei tule,kui haigust ei ole.
3 Ühekakümmendüheksa suma on maailmas.
Surm võib tulla igal hetkel,ei teata ette,ei küsi luba
1) Inimese elu ripub juuksekarva otsas.
2) Sündimise kohta tead,suremise kohta ei tea.
3) Nina ots nähtud,elu ots nägemata.
4) Vanal on kolm peigmeest:Toone-Toomas,Mulla-Madis,Kalmu-Kaarle,tulevad kosja vanadele.
5) Õhtu tuleb ootamata,surm kutumata.
6) Öö ees,surm selja taga.
7) Surm ei saada kellelegi sõne ette.
8) Surm ei too sõnumit.
9) Surm ei saada käsku ette.
10) Surm ei koputa.
11) Surm ei küsi kellegi käest luba.
12) Surmaga ei saa lepingut teha.
Surma ootuspärasusus ja paradoksid:tõbise ja terve,vana ja noore surm;surm…
HAIGUS JA TERVIS
Tervi on suur rikkus,kallim kui raha ja toidus
1) Tervis on kõiga suurem varanddus.
2) Tervis on kõige suurem rikkus.
3) Tervis on vaese inimese rikkus.
4) Olgu kuhi kulda või mägi hõbedat.
5) Vaene om tuu,kel tervüst ei ole.
6) Mure tuleb muidugi,aga tervist ei saa ostagi.
Haigus käib mööda inimesi,tuleb ootamatult,ei sõltu meie tahtest
1) Kerge haigeks jääda,katsu sa terveks saada.
2) Ega haigus mööda kive ja kände käi,haigus käib ikka mööda inimesi.
3) Haigus ei küsi aega,viletsus ei vaata päeva.
4) Ei ole meie oma meelevallas olla haige või terve.
3
HAIGUS JA TERVIS
Tervi on suur rikkus,kallim kui raha ja toidus
1) Tervis on kõiga suurem varanddus.
2) Tervis on kõige suurem rikkus.
3) Tervis on vaese inimese rikkus.
4) Olgu kuhi kulda või mägi hõbedat.
5) Vaene om tuu,kel tervüst ei ole.
6) Mure tuleb muidugi,aga tervist ei saa ostagi.
Haigus käib mööda inimesi,tuleb ootamatult,ei sõltu meie tahtest
1) Kerge haigeks jääda,katsu sa terveks saada.
2) Ega haigus mööda kive ja kände käi,haigus käib ikka mööda inimesi.
3) Haigus ei küsi aega,viletsus ei vaata päeva.
4) Ei ole meie oma meelevallas olla haige või terve.
3
Suitsetamine,piip,tubakas
Ema nisa lõpeb,isa nia hakkab.[ Varakult suitsetama hakkamise kohta.]
2) Mehel kohe nägu laiem,kui piip suus.
3) Mees piibuta,kui naine tanuta.
4) Leib võib majas olla,suis peab majas olema.
5) Piibunälg on suurem,kui joogijämu
6) Mingu kas või naine kaevu,aga piip peab põlema pandama.[ Piibumehe ütlemine.]
7) Piip teeb pikad mõtted.