Дневник пользователя lillikene

PÄEV HAKKAB LÄBI SAAMA . JA HEA ONGI. HOMMIKUL LÄKS BUSS KATKI, TÖÖD PALJU, VÄSIMUS SUUR. VARSTI TUTTU , UNENÄGUDE RIIKI MINEK.

Ma pole täiuslik, aga osa minust on väga hea! täna 13, aga midagi hullu ei juhtunudki, ilmgi oli vörratu.

Olenki kirjutamas. November juba poole peal ja jõulukuu lähenemas. täna üle pika aja päikegi paistmas. puud ja põõsad on lehtedest paljad, mõni üksik veel hõljub tuule ära viimist oodates. juba kella kolme aegu hakkab pimedaks kiskuma, siis mõttled kui hea oli suvel. aga November on olnud üle ootuste soe ja vihmagi vähe. selle pimeda ajaga on hea süüdata küünlad ja nautida tassi kohvi või teed.

LÖPUKS SAI NÄDAL JÄLLE LÄBI JA 13 NING REEDE. MIDA ÖNDSUST KAKS VABA PÄEVA JA EI PEA KUHUGI RUTTAMA, SAAB KOHVI RAHUS NAUTIDA JA OLLA AINULT ENDA JAOKS. SUVE NAUTIDA, KUIGI SEE ON NAGU TA ON , AGA POLE HULLU, HEA ON IKKA.

Kui kellegile halba teed, siis kunagi tuleb see kindlasti tagasi halba tegijale. Miks ei vöi olla köik hästi kogu aeg, kui arvad, et hakkab hästi minema, siis ikka läheb köik jälle halvema poole. Ei ole ju kellegile midagi ju teinud, pigem aidata pyydnud. Haiget on väga kerge teha, aga andestust paluda raske. Miks on nii???????????

Homme hea jälle reede, kuidagi väsitav nädal oli. vahel on selline tunne , et milleks see köik, see asjatu rabelemine ja mille nimel. vanadus ja väsimus tikuvad kallale. hea vähemalt, et väljas on kaua valge, see on meeldiv.

Elu on töepoolest enamus ajast ilus, aga kui ära keerab, siis ikka korralikult. see on töesti tösi. eks me ise ole ka väheke syydi selles. aga täna oli ilus sygispäev, sai metsas käidud ja selle rahu nauditud ja seenigi sai korjatud ning jöudu saadud uueks töönädalaks.

Ongi, siis aprillikuu viimane pyhapäev ja väljas puhub ikka veel kymlm tuul. krookused ja sinililled juba öitsevad ning juba tulbitki öites.köikjal toimub kevadkoristus oma aedades, nii hea, minu roosid elasid ka talve yle. oodata nyyd millal öisi tuleb.

Mis inimesel peab alati raske olema ja köike sydamesse vötma. Homme, siis viimne juuli päev, köik möödub nii ruttu, nukrus jääb. tahaks köigile naeratada ja naeratusi vastu saada, olgugi vahest tahaks hoopis nutta.

käisin idakeskuses, seal juba jöuluvana ja päkapikud tegutsemas , jöulude ootus juba käes. oleks veel lumi maas. kuulan head muusikat ja nii hea on olla, köik mured kaovad argipäeva.