.....taas uus õhtu, taas üksi...taas kaaslaseks vaid küünlaleek....tunnen, et juba hakkab minu kurbadesse mõtetesse tekkima selgust, hea märk...kuidagi ikkagi kipuvad pisarad silma, mulle öeldi juba lapsena et silmad on mul " märja koha peal" :) pole parata, olen kord selline tundlik, seetõttu ka palju haiget saanud, kuna ka liiga usaldav....näen, kuidas küünlaleek hakkab võbelema ja tajun vaistlikult, et SINA.....sina oled ikka oma mõtetes veel minu juures...., kuid ei tunnista seda ja vaikid kangekaelselt, kas siis tasudes mulle kätte või pigem leides oma õnne mujal....samal ajal kui mina lasen sinust lahti, kuidagi naljakalt hästi tunnen ennast, et ei koorma ennast mõeldes sinule.....valu hakkab vähehaaval taanduma, südames tuimus, veidi valulik tukse.....ma pean, ma pean, ma pean...vasardab peas....andsin kogu oma hinge SULLE.....see oli vale, taipan nüüd aga pole veel hilja....ma tean, ma saan sinust üle ja saan hakkama.....elu on elamist väärt, keeran uue lehekülje, koos sellega keeran ka oma südame lukku......olen selleks liiga hea, et lasta veel kellelgi endale haiget teha....peab ju ometi lõppema kord mu sinisilmsus, usaldus ja elu reaalsus minuni jõudma.....jah, on väga valus, kuidas lasin endaga mängida, ooo...kõrvuni sees ja liigutatud sellisest tähelepanust, mis pole mulle terve elu osaks saanud.....ja siis läksin üle piiri, saamata aru, et ka SINUL on oma elu....olen oma elu tahtnud elada koguaeg väga kiiresti, nagu ei jaguks mul kõigeks aega, ei tea....olen küll soovinud alati parimat aga kukub alati välja vastupidi, alatuse seadus.....kuni ma päris terveks pole saanud saadavad mind iga päev imelised mälestused, iga käidud koht, kodu, meenutab mulle veel praegu SIND.......keeran südamele veel ühe tiiru peale ja viskan võtme üle õla.....

Нравится 5