MUSTRILNE RONINASTIK
Levila.Kagu-Ukrana L-Venemaa ja Kukaasia.Ulatub Kaug-Idasse Vaikse ookeani rannikuni ning Sise- ja
K.Aasiasse( v.a.kõrbed)
Tunnused.Pikkus kuni 100 cm,emased on isastest veidi suuremad.Üldkujultüsna nelitriip-roninastiku
sarnane.Pea on lühke ja robustne,pealael tavaliselt tume U-kujuline muster,mis on tagant avatud ja võib
mõnel isendil olla katkenud;silma juurest kulgeb seljale triip.Kehal on lühikesi risttriipe,laikusid või vööte,
igaüks umbes kolme soomuserea laiune.Sellele lisaks kulgevad piki keha kuni sabatipuni u.4 ähmast
tumedat triipu ja nende vahel 3 heledat triipu.Üldvärvus on tavaliselt kollakas või määrdunudvalge või
pruu,mõnikoed oliivikarva.Alapool helehall või kollakas,osal isendeil kloaagiava punakas,rohekate tumedate täppidega.Keskkehal on risti 25 ( mõnikord 23-26) seljasoomust.Kõhukilbiseid on 183-205
( isastel 183-194,emastel 197. 205),saba alapoolel on 58-70 soomusepaari ( isastel 65-70,emastel 58-63).
Eluviis.Elutseb kuivadel aladel maapinnal,peasmiselt kivise või savise pinnasesega madala ja napi taimestikuga stepis,mõnel pool ka põõsastikes ja hõredaates metsades.Hammustab harva,kuid ohu korral võib kiiresti väristada sabatippu,tehes sellega kulus ja kuivanud lehtedes sahisevat häält.Selline
käitumine meenutab mürgise kilplõugmao käitumist,tolle levila ulatub mustrilise roninastiku levila idapoolsesse ossa.Tegemist võib olla kaitsekohastumusega nn matkimiskäitumisega.Idapoolsed isendid
talvituvad enamasti seltsinguliselt maa all,mõnikord moodustavad nad talivituspaikades koos teiste nastiklastega tuhandeisendilisi kogumeid.Varjub ümiseja ja teiste näriliste urgudesse ning peab seal
neile ka jahti.Toit koosneb pisiimetajatest ja väiketest lindudest (eriti pesapoegadest ja munadest) ning sisalikulistest.Emane muneb silinderjad,20-55 mm pikkused munad kurnas 3-24 muna,kurna
suurus selle laiaulatusliku levila osades erinev.Vähemalt mõnes populatsioonis on looted äsja munetud munades nii arenenud,et pojad kooruvad mõne päeva pärast.

Нравится