Mereteed:Umbes 3000 aastat tagasi olid Foiniikladed suurimad meresõitjad.Nende seedripuust laevad
asusid teele Tüürose ja Siidoni sadamatest ,otsides kaubanduspartnereid Vahemere saartel ning ka
Lõuna-Hispaanias ja Põhja-Aafrikas.Roomlased võtsid üle paljud foiniilaste mereteed,üks Kreeka laevik
aga avastatas sadakond aastat eKr,et mussoontuulte muutuvat suunda võib kasutada purjetamiseks
Araabia ja India vahel.Rajati suuri sadamaid näiteks Caesrea,mille Herodes Suur laskis aastatel 22-10
eKr välja ehitada endisest foiniiklaste sadamst.
Rooma kaubalaevadele lastitakse kaupa.Suuremad laevad vedasid Egiptusest ja Musta mere äärest
roomlaste toidutravilja.
Begrami aare:Alates 2.sajandist eKr hakati Begrami väikelnna praeguses Afgastanis ehitama uuusi
ühisdondlike hooneid,elumaju ja kauplusi.Linn asus Hinukuši mäestikus,Siiditeel paiknenud Baktra (Balhi)
lähedal.1938.aastal avastas Belgia ekspeditsioon Begramist kaks kinnimüüritud panipaika,mis olid täis
muist sinna peidetud esemeid.Muu hulgas oli seal vandlist dekoratiivtahvleid ja kujusid Indiast,lakkehis-
töid Hiinast ning albastarist kanne,pronkskujusisd ja klaasnõusid Vahemeremaadest.
Induse oru linnad:Induse oru linnad koosnesid kahest osast:madalamast linnajaost,kus elas suurem
osa inimesi ja kõrgemst kõrgrmst kindlustatad tstatellist,mis püstitati kõrgendatud telliskivialulsele ja
ümbritseti kaitseks kallaletungijate eestmüüriga.Elamurajooni tänavad olid ehitatud täpse võrgutaolise
mustri järgi.Majade all oli äravoolutorude süsteem,mis oli ühendatud pesuruumide ja väljakäikudega.
Tsutatelli kasutati arvatavasti niihästi religiosse kui halduskeskusena.Mohenjo Daros oli ka Suur bassein,
mis oli ehitatud vettpidavana paksu bituumenikihi peale.Basseinis oli puskkaev ja drenaažisüsteem.
Vana -India:Umbes 5000 aastat tagasi tekkis Induse jõe orus tänapäeva Pakistani ja India aladel suur
tsvilisatsioon,mille õitseng kestis umbes 800 aastat.Võimukeskuseks olid kaks linna- Mohejo Daro ja
Harappa,mille jõukus rajanes kaubavahetusel põhja- ja läänepoolsete rahvastega India polsaarel,
samuti Mesopotaamiaga.Indususe oru põlluhaharijad kasvatasid viljakal maal häid saaka.Kohalikud
ülikud elasid linna keskel kõrgenidikul asuvates tsitatellides.Linnad olid hästi planeeritud neid valitseti
tõhusalt,elanikke varustati värske puhta veega,drennaži süsteemid toimisid hästi.Induse oru elanikel
oli oma arvepidamis-,mõõdu- ja kaalusüsteem,samuti oma kiri,mida aga eksperdid ei ole suutnud
vee dešifreerida.

Нравится 2