Дневники

Su silmad, mis vaatavad nii sügavalt mind..
tahab karjuda armastusest mu hing..
Kas tõesti olen leidnud ma sind,?



sinu kelmikas naeratus, kauge igatsus
just sellest algas see armastus.
oled mulle just kui hobi või harrastus.

su pilk sulatab mu üles,
kui istun su süles.
sa oled huumorimeelne tore.
ja mitte üldsegi kole.,

Täna öösel uksed lukku keeran salaja
Ja tuled kustutan sest nii on hea
Telefonikõnedele ma ei vasta ka
Ennast pühendan vaid sulle ma
Sinu sisse vaatan ja näen tervet maailma
Uudiseid ja homset ilma mulle tutvusta

Televiisorimees palun räägi minuga
Televiisori ees on nii mõnus istuda
Ammu väljas pole käinud vajadust ei leia ma
Sast telekast võin kõike jälgida

Kanalit nüüd vahetan sest varsti algamas
On vana hea ja tuttav seebikas
Pärast seda on ka päris mõnus jälgida
Kes sõidab täna reisile koos sinuga

Teleturult tellida võin uue unelma
Kui vana juhtub ära kuluma

Televiisorimees palun räägi minuga
Televiisori ees on nii mõnus istuda
Ammu sõpru pole näinud sõbrad mind ei huvita
Sest telekat on mõnus vaadata

Armastan sind nagu lauda
laualina, magnet rauda,
nagu pudel kuiva suud,
nagu hundu selget kuud,
nagu siga sooja pori,
nagu toitu nälgind ori,
nagu Jukukene viit,
nagu nõelasilm niit,
nagu karu talveund,
nagu kellukene lund,
nagu päike vikerkaart,
nagu madrus kauget saart,
nagu lüpsja oma karja,
nagu pasta hambaharja,
nagu kompu keelekest,
nagu Arno Teelekest,
nagu kiisu kalakest,
nagu kingad jalakest,
nagu vulin ojakest,
nagu tigu kojakest,
nagu ema lapsukest,
nagu isa napsukest,
nagu orav ronimist,
nagu haige sonimist,
nagu kerjus annikest,
nagu Miku Mannikest,
nagu rumal näkikest,
nagu Lible läkikest,
nagu soojust tekk,
nagu eeslit Shrekk,
nagu magu magusat,
nagu silmad nägusat,
nagu narkar snuffi,
nagu kõrvad pluffi,
nagu tuli siirust,
nagu raha kiirust,
nagu rong rööpaid,
nagu karu koopaid,
nagu taimed rihma,
nagu kõhnad rihma,
nagu neiud riimi,
nagu “nemad” liimi,
nagu tiivad tuuli,
nagu huuled huuli.

Loodan, et sa aru said,
et ma kuulun sulle vaid.
Pääsu pole – kiiritus.
Mõjun ma kui piiritus.
Vaadates su käitumist
Näen su soovi täitumist.
Lainetus käib üle pea.
Näen, et sul on olla hea.
Näen, et leek sus süttis,
luule hästi küttis.

sa nagu nii ei käi mind vaatamas seega pühendan selle sulle..
ise kirjutasin selle sulle mõeldes eestikeele tunnis..?

Aikko sa oled limukas,
väike timukas.

Minuga koos sa peale ei tule..
aga oma südant ma veel sinu eest ei sule..

Tule saame kokku
mängi mulle isast sokku...

Kas sa peidad, varjad end minu eest,
tahaks kiskuda sind välja enda mõtete seest...

Sinu rohelised silmad..
need on kui päiksepaistelised ilmad..

Aga ometi oled sa nii uhke..
kindel, et sinuta ma õide ei puhke..

Olen sinu peale vihane..
et tormaks sulle kallale, kui lihale..

mida rohkem ma sind solvan,
seda enam oled sa minu jaoks TOLVAN!!!

Äkki oled nii tore,
et mõtled ümber..sa pole kole..

Eks sa ise tead,
mis on sinu elus ja sinu jaoks vead,


ei tea kuna..aga lähen..ma Soome!!!!
ehk on seal keegi poiss...kellega sõbrus suhte loome...

Näkemiin!!!
Nägemiseni!!!

Sinuga oli tore olla koos,
käes punane vein ja valge roos
Tooraku puhkekeskus oli lahe,
kuid tuba oli veidi jahe.

Soe oli magada teki all,
öö, päev. kõik oli enne ilma sinuta nii hall.
Käisime Ungru mõisat vaatamas,
Hübriidiga autot meil pole, seega käisime õhku saastamas.

Sinuga on olla lahe koos,
see päev oli kui muinasloos.
Muinasjutt millel pole lõppu ega äärt,
munasjutt mis ELAMIST VÄÄRT!

MUSID JA KALLID SULLE,!
RAIT=)

Näritsinud roos,
kadunud ilus soov,
purunenud unistus,
olen oma viha vangistus,
see oli lühike armastus,
nüüd suur hängistus
Pisarad mu silmis,
nagu kurvas desperado filmis..

Kallis ema!

Taas on käes emadepäev,mil vaid piltidel sind näen..
Sina olid,kes andsin-ELU,
aga nüüd saan tunda valu...

Lahkusid nii ruttu,
jäid igaveseks tuttu....
 Igal aastaajal,iga päev ja kuu,ikka ja jälle
meenub mulle,su naer,manitsus..
ning su ema-armastus...

Kas tead,kui raske on sinuta..
kasvada ilma emata...
Tea,et oled alati mu südames..
Vahel sind uneski näen....
püüdes ulatada sulle oma käe...

Oled ainus,kellest tunnen suurt puudust,
enam ei tunne laubal su suudlust...
Tean,et olen su moodi,
just nagu mind su lapseks loodi!!!!

kuid nagu ikka! me eluküünal kustub...
surm meid enda juurde kutsub...
südameis ja meeleis oled alati sa minuga...

Hüüan...kui kaugel sa tahes ka poleks,et ARMASTAN SIND!!!!!
ning valust nutab mu süda ja hing!
minu südames elad sa igavesti!!!



armastusega sinu tütar!!!!!

Päevad pikenevad

Ööd on rahutud nende vahel

Hommikuid ei olegi

Olen meie mälestuste nõrkev ahel.

Piisk piisa haaval tilgub räästast alla vesi

Tuul painutab puid

Tunnen, kuidas kellegi vari silitab mu jääkülmi käsi

Rõske, raske vaikus summutab me tuba

Nii neetult tühjaks jäi see pärast sind

Kas siis armastuseks oli vaja Looja luba?

Kütsin ahju - tuba oli vingu täis

Tükk tüki haaval viskan su pilte tulle

Kõik nii mõtetu ja sünge näib

Mere kutsuv kohin

Tume taevas - eemalduvad haneparved

Näen su kujutist inimtühjas laevas

Meelepete, mille udu hajutas!

Kaarna kaeblev karje

Kellegi tasane ümin,

siin samas mu selja taga

Minu südamavalu ja mõtete sumin

Ja nii ma viskan kleidi ihult maha

Lasen kutsel ennast haarata

Jäised lained katavad mu keha

Jäi leekidesse mattuv tare mu palja selja taha.

Vajan sind,
Vajan su kallistust
Vajan su suudlust.. ei muust raskest karju mu hing.

Kaua veel!
Kaua ootan,
kaua loodan
Kaua unistan
sellel eluteel..

Tahn näha sind enda juures..
Tahan laulda,
Tahan naeratada,
aga pean külmetama tuules..

kallis ARMASAT SIND!
Lendaks su juurde,kui oleks lind..

Kallis sõbranna.
pole vaja nutta,kui kurb ma su juurde ruttan.
unusta kurbus,valu,ei muud rasket ma ei palu.
Naerata,ela ole rõõmus,
õnn igas su vee sõõmus!!!!

Ruthile!