Poliitika demokraatlkusus rahvusriigis.
Kui rahvas,keda varem pole lastud isegi provintsi haldamise
juurde,loob oma riii,siis on tal paljugi õppida.Ön oskusi,mida
kirjaokaja rahvas teiste juures kohe märkab ja ise kiiresti omandab
ja on hoiakuid,mis tulevad ainult aegamööda.Eriti sellised
hoikud,mis peituvad nii sügaval,et neid ei märkagi.Nii ei teaggi
teinekord,et nad õldse on olemas ja mis nende mõte on.Iseseivunud
Eesti omandas demokraatliku õigusriigi välised mehhanismid
kiiresti.Oskus piisavalt arutleda ja otsus ka piisvalt aegsasti
vastu võtta oli valla-ning linnavalitsustes arendatud.Põhikultuur
oli protestantlik -see sama kust nüüdisaegne demmokraatia alguse
sai,Igatahes töötati põhiseadus välja kiiremini kui
lõunanaabreil:Eestis juba 1920,Läil-Leedul alles
1922.a.Põhiseadusel olid omad puudused,mille juurde jõuame,aga
vaevalt ta viivitades palju parem oleks tulnud.Kiiresti aklustati
ka maareformi.Puudu jäi oskusest vältida huvide vastuolusid
ametiisikute tegevususes.Ega see mõiste tollal veel sõnsatatud
olnud,aga seal oli tunnetus,mida sobib või ei sobi teha.
Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.